Heh, ma avastasin just, et viimati postitasin siia t2pselt kuu aega tagasi. H2mmastav. Ma tegelikult p2ris tihti olen vahepeal m6elnud, et v6ib-olla peaksin millestki veel r22kima, aga tavaliselt on kas tahtmisest puudu tulnud v6i viitsimisest, v6i, suhteliselt tihti ka m6lemast. Aga ilmselt leidsin ma siis antud hetkel p6hjuse, et asi k2sile v6tta. Ausalt 8eldes ega ma suurt millestki kirjutada ei oskagi, pigemini pyyan antud hetkel kellegi Posneri kirjutatud artikli lugemisest salamisi k6rvale hiilida. Semiootika on tore asi, ausalt, aga mitte past midnight. Kui semiootikast r22kida, siis oli kunagi hallidel aegadel isegi plaan seda 6ppima minna, nagu ka filosoofiat, for that matter. Aga noh, siis olin ma suht laisk oma otsuste 6igesti tegemisel ja nyyd kannatan. Loll saab kirikus ka peksa. Aga Posneri p6hipostulaat, v2hemalt eelk6ige ainus, mis mulle meelde j2i ning oma olemuse t6ttu mind ka ilmselt unes kummitama v6ib j22da, on t6demus, et elu kui selline on yks yleyldine m2rgisysteem ning sellest l2htuvalt v6ibki j2reldada, et ka elu ise on yks m2rk. Superm2rk siis. Huvitav idee iseenesest. Ja eks ta ole omajagu 6ige ka. Elu ongi yks omalaadne m2rgiline n2item2ng, kus inimene on vaid tyhipaljas nukuke teda ymbritsevate rituaalide meelevallas (Kirjutatud lause on saanud tugevaid m6jutusi C. Geertzi artiklitest, mida pidin lugema t2naseks, v6i, st juba eilselt - palun mitte t2hele panna). Aga 6igupoolest toob see k6ik esile kysimuse selle j2rele, kellel, pagana pihta, k6ike seda vaja on?! Kuigi ma olen avatud m6ttele intelligentsest elust, mis teatud määral justkui kohati toimuks planeedil Maa (ei kasutanud siinkohal nimelt v2ljendit "intelligentne elu v2ljastpool planeeti Maa" - kes m6istab, see saab aru ja itsitab p6ske), nagu respekteerin ka v6imalust sellest, et on olemas mingisugune k6rgem j6ud (Saatus, Jeesus Kristus, Pyha Vaim, Taara jmt), pole ma eriti kindel, et, kesiganes see tyyp ka poleks, teda eriti huvitaks inimestega m2ngimine. Aga kes seda teab tegelikult. Ilgelt lahe oleks ju l6ppude l6puks m6elda, et kusagil eksisteerib yks ruum, kus "jumalad" miniatuurinimestega elum2ngu m2ngivad. Ja, kui tugineda siinkohal Pratchettile, tehakse pea alati sealjuures sohki. Samuti on kindlasti 6ige seisukoht, et millegi k6rgema olemasolusse lihtsalt peab uskuma. Kui see ei tee midagi enamat, annab see vast v2hemalt j6udu toime tulla kogu selle jamaga, millega yks suvaline inimene p2ev-p2evalt toime peab tulema. Ja arvatavasti justament see vaatepunkt annabki igale inimesele 6iguse uskuda kas raha v6imu, eneseohverdusse, seenemehikestesse v6i Kristusesse. Ning seesama vaatepunkt muudab need uskumused universaalseks tervikuks, misl2bi ykski neist pole v2hem vale kui teine. Mis sest, et alati leidub robinal neid, kes vastupidist t6estada pyyavad. Eks k6ik seegi ole omamoodi t2henduste genereerimine ning m2rkides yha uute m2rkide n2gemine. Ja seda ka, et taolistel teemadel on alati huvitav omaette diskuteerida (v6i noh, kui omaette just antud juhul, aga siiski). Tunduks justkui, et sellistel juhtudel ei saakski teema kui selline iialgi otsa, vaid kuhjab enda otsa ning kylge ja seljataha yha uusi tasandeid, mis sa l2bima pead, selleks, et asja tuumani j6uda. Aga tuumani ei j6ua kunagi, kuna idee libiseb iga sammuga yha rohkem eemale. Yhes6naga, filosofeerida on alati tore kui midagi muud teha ei viitsi. Oleks tore kui selline arutelu p2evi eredamaks ning elu paremaks muudaks, aga paraku nii kerge see k6ik ka pole. Nii prevalveerib endiselt igavus, yksindus ning nende kahe vahetel ka kohatine koolit88, mis kiiresti tydimust tekitab. Pole midagi uut siin p2ikese all. Yldiselt peakski vist antud hetkel otsad kokku t6mbama, tegemaks veel yhe h2disev6itu katse Posner l6puni lugeda. Muide, v2ikese uitm6ttena hakkas mind viimase pooltunni jooksul yks Dexteri fraas painama. V6imalik, et v2heke parafraseerituna sobiks see ka praeguse, olgem ausad, paraja muhvluse, l6ppu: "My devil danced with Your demon, but the fiddler's tune is far from over".