5/30/15

Tühi laegas, kaks kõhna konti



Mõne päeva eest lugesin üht netikommentaari, mis kulmineerus järgmiselt: "Jah, need on kõrgharidusega noorepoolsed hästi kindlustatud inimesed. Statistikas just nii neid immigrantide pooldajaid nimetati." Mulle meenus see tõdemus, kui leidsin meie eks-ministri Kristiina Ojulandi kirjutamas, et

Euroopa Liidus olemine ei tähenda Eesti ûlekûlvsmist inimedtega, kes meie sotsiaaldüsteemi peale trûrgivad!

ja

Leidke inimesed mittepoliitikute seat ja ma järgnen teile. Me peame kõik koos midagi ette võtma. See on katadtroof, kui need immigrandid Eestiise saabuvad 

ning saatis vastuvaidlejaid seejärel Eesti Vabariigi Põhiseadust "jne" tudeerima.

Ülaltoodu näitlikustab äärmise markantsusega, et - kui vanus kõrvale jätta - ,siis kõrgharidus ja hea kindlustatus näivad olevat sekundaarsed hüved, millel on meelsusega inimlikkusest ja inimväärsusest parimal juhul minimalistlik seos. Vaest Krissut häiris Itaalias isegi kerjav "tööjõus noor n**ger." Riivas silma, ei lasnud ausalt välja teenitud lõunale minna. Põhjustas nii tõsise "katadtroof[i]," et isegi eesti keel - teate küll, see asi, mida EVP samuti kaitsta käseb - läks näppude all sama sodiks, kui mõte, mis kirja sai.

Igaüks mäletab ühte neist kuulsaist "Viimse Reliikvia" lõpustseenidest. Seda, kus mürgeldav rahvamass ometi nõnda kaugele jõuab, et rüüstatavas kiriklas teisele korrusele pressib, "püha reliikvia" enda kätte haarab ning selle vastu põrandat tükkideks põrutab. Reliikvia oli filmis sihuke tore macguffin, praktiliselt midagi sisulist selle kohta teada ei saanudki ja see nagu oligi asja point. Muidugi korduvalt rõhutati, et tegemist on objektiga, mis on ilmselgelt püha.

Ja lihtne inimene vallutas saksad ja kirikuisad ära, võim näis olevat täielik, ent kahtluseuss ikka näris sees, et mis siis kui lahvatabki põrguleek ja neelab kõik mässajad alla. Imestus oli muidugi meeletu, kui senini elu hinnaga hoitud laegas kildudeks kukkus ja ilmnes tõsiasi, et see ei sisaldanud ei üllaid aateid, üüratuid rikkusi, ega lõpeks midagi ebamaist, jumalikkugi. Seevastu vahtisid talupoegadele vastu kaks kuivan'd, kõhetut konti.

Viimaste kuude jooksul loetu, eeskätt aga eriti neokolonialisti Ojulandi "0- tolerantsi" (especially mind the gap!), "n**grite küsimuse" ja üleüldise "talupojamõistuse" innovaatilistes tõmbetuultes, empatiseerin ma täielikult selle fiktsionaalse talupojaga, kes - ütleme - vahtis noid kahte konti, pööras siis pilgu kõrvalseisvale sõbrale, siis taas kontidele, kehitas õlgu ja läks pettunult ära. Ja ka mina mõtisklen.

See siis ongi poliitika, kultuur ja poliitkultuur või? Kust otsast? See on vih(k)a(mis)kultuur. Ürasklus, mis õõnestab sedasama, mida "kaitsta" püütakse, kuniks kord tuleb üks tugevam tuuleiil ning järele jääb üksnes eestiaegne saepuru.

Ja kas ongi nõnda, et rõivad ning muu kaader lihtsalt muigavad kusagil Toompea tagatubades? Saab ilgelt tore olema, kui see si*tapritsiv kontingent Ojulandi lõimu all tänavale paiskub? Mida siis tehakse? Kas ka rahvamassid "teisaldatakse" mujale, nagu aastate eest, ööpimeduses tehti? Tahetakse, et rahvas oleks vait ja ei igiseks, kuid enda ülima kultuuritusega just ju lootegi olukorra, kus iga poliit-igand lõikab pööblist ränka profiiti stiilis 6000+ laiki ja kütab rahvast üles. Tõesti, sõnavabadus on hinnaline, ent on sellel ka hind? Neoliberalistlik lasteaed.

Immigratsiooni pooldajana olen mina üks eripärane isend. Pikemad välismaareisid on mul vajaka, seoses õpingutega olen siia-sinna sattunud vaid pelkadeks viivudeks ja üleüldse, pole eriline reisimispisikuga inimene.

Miks ma siis üleüldse kommenteerida julgen, eks?

Vaadake, seepärast, et harilikult olen ma ka oma lühidaist, vaid sissepõikavaist reisidest täieliku energialaksu kätte saanud. Kuidas nii? Kujutage ette, hea vaheldus oli. Sest nt neis hirmsates, õudsates, mustadest mustavates "heaoluühiskondades" kõnnin tänaval ja märkan endast möödumas avatud, sõbralikke ja rõõmsaid nägusid.

Otse loomulikult on kindlasti inimestel muresid, kannatusi, kuid nendega ei kultiveerita järjekindlalt mingisugust sadomasohistlikku teemat, et, tead, mul on ikka ilgelt si*t elu, vaata mulle näkku, siis Sa näed ja saad aru ja tunned kaasa ja palud andeks, et mul on see si*t elu. Sina noh, kohe palud andeks, et mul on si*t elu, arueisaavõi?

Kui neid kommentaare seal Krissu lõimus lugeda, siis ausõna, okserefleks ka feilib. Asi on kohe nii hull, et neid pagana n**greid ei tahaks siia üldse kohe. Las need üleõppinud tolerastid panevad rahad kokku ja lähevad päästavad neid; ja kui ka ise sealjuures otsa saavad, ongi hea. Mitte mingil juhul ei tohiks need n**grid siia tulla, sest nii ei kõlba ju, siis oleks siin keegi, kes oleks veel rohkem kannatanud ja narratiiv, millega end igapäevaselt unele äiutatakse, põrmustub mustaks tuhaks, sama süsimustaks, nagu see eestimaa muld, millest see kivikantslikargaja, mask ees, pläägutab.

Jah, Eestis ma ei käigi eriti kodust väljas. Naeratavat inimest kohtab harva.



No comments: