9/6/09

Firefly, “Safe”: River’s tale

Nõndaks. Aeg jällegi sealmail, et Joss Whedon’i FIREFLY’st üht-teist blogosfääri paisata. Alljärgnevalt teen lähemalt juttu sarja viiendast episoodist, pealkirjastatud “Safe”…

Life would look to be simpler with us not carrying ‘fugees.”
- Jayne Cobb
"He is right, you know.”
- Zoë Washburne
Yeah. Simpler.”
- Kapten Malcolm ‘Mal’ Reynolds
____
But I understand. You gave up everything you had to find me. You found me broken. It’s hard for you.”
- River Tam
“Does seem like everyone’s gotta tale to tell”, tõdeb Serenity kapten Malcolm ‘Mal’ Reynolds “Safe”-i viimase kolmandiku hakul. Silmas pidades episoodi tervikuna, on tegemist äärmiselt tabava tsitaadiga, kuna “Safe”-i narratiivne kese lähtub eelkõige pagulastest õe-venna, Simon’i ning River’i, juhtumistest nii mineviku kui oleviku perspektiivilt, ent osutab ka hingekarjase Book’i puhtjuhuslikult ilmnenud salapärasele minevikule.
Ehkki  Simon’i ning tema õe minevik sai mehe poolt juba pilootepisoodis “Serenity” lahti jutustatud, annab Drew Z. Greenberg’i kirjutet’ skript ning Michael Grossman’i režii võimaluse avada õe-venna minevik ka visuaalsel tasandil. Ühtekokku kolme “olnupildi” foonil saame aimu esmalt kooliõpikutes peituvaid vigu parandavast geniaalsest tüdrukust, et seejärel kahe järgneva jooksul näha tema venna piinu, selgitamaks oma vanemaile, et õega on kindla peale midagi kehvasti (siinkohal tuleb mängu “Serenity”-is mainitud arusaamatus koodis kiri, milles Simon’i arvates River justkui salamisi abi paluks), millest viimased midagi kuulda ei taha (kuna liigne torkimine ohustaks nende positsiooni ühiskonnas) ja viimaks juba seadustrikkununa (et saada abi õe kahtlasest akadeemiast minema toimetamiseks), olles viimast korda vis-a-vis oma isaga, kes on valmis noorest mehest kasvõi lahti ütlema, kui see mõistusele ei tule ning keeldub oma suurepärast karjääri Pealinnas primaarseks pidamast.
“Safe” aga jätkab õieti sealt, kus “Shindig” pooleli jäi. Mal’i seekordseks sihiks on üks kõrvaline planeet, nimega Jiangyin, kuhu – kokkuleppel Badger’iga – pidi ta transportima mitmepealise lehmakarja, mille Mal’i duellist saadud rabava mulje järel kõrgest soost Warrick Harrow viimaks mehe kätte usaldas. Ja ehkki kohalikega – Marcus ja Nathaniel Grange’iga - sooritatav tehing, kus Mal ning Jayne vastuvõetava hinna eest lehmakarja maha oleks parseldanud, oli vägagi lähedal viimsele kätelöömisele, lendasid soovid asja probleemitust käigust jällekord kiirelt vastu taevast, sest ilmnes, et tehingu teine osapool olla Alliance’i poolt tagaotsitavad kellegi Rance Derwin’i tapmise eest. Ja nii leidisid Mal ja Jayne, aga ka Book end kiirelt kriminaalide ning valitsuse sõdurite risttule alt, mille tulemusena hingekarjane ka juhusliku kuuli läbi haavata sai.
Seejärel vajati kiirelt arsti ning kuna Simon’t polnud parasjagu kusagilt leida (just mitmeid hetki varem oli Mal nii temale kui ta õele jalutuskäiku “kusagil kaugemal” soovitanud), otsustati minna abi küsima lähimalt Alliance’i ristlejalt, mistõttu õde-venda jäeti saatuse kiuste omapäi planeedile. Kirjeldades endit kui “vabakutselist” varustuslaeva – seks’ tarbeks olid olemas isegi omaette dokumendid, kus Mal’i nimeks oli näiteks märgitud Harbatkin – paluti valitsusjõududelt esmaabi viga saanud meeskonnaliikme raviks. Ja ehkki esmalt ei näi ristleja ülemus soovivat igatsetud abikätt ulatada, tuleb siinkohal appi hetkeks teadvusel olev Book, kes palub enda taskust ID-kaardi võtta.  Seejärel ilmneb kiirelt, et tasase ning sõbraliku hingekarjase elust on ülejäänud Serenity meeskonna jaoks veel nii mõndagi tormilist varjul, kuna märgates Book’i kaardil sisalduvat informatsiooni, nõuab Alliance’i ristleja ülemus mehele kiiremas korras arstiabi. Ja lõppeks, ka Serenity’l lastakse viimaks ilma täiendavate küsimusteta lahkuda ning seda kõike arvatavasti tänu Book’i salapärasele olulisusele Alliance’i jaoks, millest vähemasti praeguseks hetkeks – vaatamata Mal’i hilisematele järelpärimistele – midagi täpsemat ei selgu.
Kuid “Safe”-i sisuliseks tuumaks on jäägitult River, kelle tasahiljuline “arenguprotsess” järk-järgult üha kõnekamaid toone lõuendile kannab. Juba eos, ning tagasivaatlike minevikupildikeste näol ka kõnealuses osas, osutati asjaolule, et eelnevalt “akadeemiasse õppima asumist” artikuleeris tollal veel väike tüdruk äärmisi intelligentsustunnuseid, mis varjutasid paljuski isegi tema venna tarkuse kui sellise. Serenity’le saabumisest saati on River aga ilmutanud juba märke “uuendatud” intelligentsusest, ehk teisisõnu märgatavaid “produkte” katsetest, mida “paarikaupa sinikäed” tema kallal läbi viisid. Näiteks oskas tüdruk peast üles lugeda, nagu öeldakse, kuni täpini i peal, absoluutselt kogu Firefly-tüüpi laeva tehnilised detailid. Veel eelmises episoodis - “Shindig” - “korjas” ta piltlikult millisekundilise ajaperioodi vältel ülesse aktsendi, millesse seejärel täielikult sulanduda. Ja nüüd, käesoleva episoodi lõikes, õpib ta paari pilguhetke järel ära kohaliku, lustliku rahvatantsu (täpsemini iiri/šoti rahvatantsu jig’i – tants, mis muide, vähemasti kui tarka internetti uskuda, pärineb 17. sajandist, seostudes seeläbi kenasti kujutatud traditsioonide ning kommetega nii hetkel-käsitletavast episoodist kui ka läinudkordsest “Shindig”-ist) ning hiljem, kasutab arvatavasti telepaatilisi võimeid ema ja õe kaotusest kurdiks jäänud väikese tüdruku mõistmiseks. Samuti näib ta ka keset oma tantsu tajuvat hingekarjase Book’iga toiminud õnnetust. Sellistel River’i-keskseil hetkedeil valdab mind vägisi tunne, et järk-järguline progressioon mistahes suunal, mida “akadeemia” neiule ette oli näinud, saavutab ühel hetkel – pigemini varem kui hiljem – oma kvintessentsi.
Ehkki piineldes endiselt hirmsatest läbielamistest pikitud unenägude küüsis – mis omakorda ka ärkvel olles neiu närve pingul hoiavad - tundub River siiski saavutavat vähemasti kohatistki võimu selle üle, et oma meel koherentsena hoida. Ühes “Safe”’ võrratult välja mängitud stseenis avastab Simon järsku – kes eelnevalt põhimõtteliselt ühes õega Jiangyin’i kohalikust linnast rööviti ning ühte keskaegselt ontlikku mägikülla viidi, kuna seal vajati parajasti arsti – et õde pole enam temaga ühes ruumis. Teda otsima tormates satub ta uksel River’iga aga vastakuti, kes oli juhtumisi väljast avastanud marjad, mis meenutasid neiule nende kummagi, tollal veel süütut, lapsepõlve. Ja kleidisaba korvikeseks improviseerituna toob ta nüüd neidsamu marju ka oma vennale proovida, nentides peatselt täieliku meelelise selgusega, et ta mõistab küll, et vend tema pärast oma kunagise elu selja taha jätma pidi. Suurema jao sellest ääretult meeleolulisest stseenist – mis on osaliselt ka ülal tsiteeritud – on River viimaks ometi täielikult iseenda peremees. Olgugi, et oma kulminatsioonis on tegemist ainuüksi kaduvliku püsivusega – kuna justkui enesestmõistetava loomulikkusega teeb River viimaks juttu sellest, et “küll isa neile järele tuleb” – läheb “Safe”-il korda nii mitmegi sügavutimineva pintslitõmbe kaudu täiustada seda igati komplektset portreed, mis on River. Ja loomulikult, nagu ka eelmise episoodi juures, ei saa ka nüüd jätta südamest aplodeerimata Summer Glau meisterlikule talendile – River ongi tema, ja tema on River.
Keskaegse külaidülliga resoneeruv Jiangyin’i mägiküla atmossfäär keeb aga õe-venna jaoks kiirelt üle, kuna peatselt hakatakse arvama, et River’i puhul on tegemist nõiaga, kelle loomupõhiseks karistuseks on surm tuleriidal. Just täpselt! Viimati, “Shindig”-is, sai mäletatavasti kaasa elatud duellitraditsioonile, mis elab oma erilist elu FIREFLY 2500. aastais asuvas maailmas. Aga nüüd on karakterid vastakuti juba järgmise vanaaegse elemendi kui sellisega, nimelt usklike inimeste massipsühhoosist tuleneva ettekujutusega, et kõik pealtnäha seletamatu on kindlasti Kuradist.
Muidugi nõndakaugele asjad ei arenenud ning, ehkki eelnevalt Book’i tõttu kibekähku lahkununa, tõttavad Mal, Zoë’ ja ka Jayne, kellele meeldib alati inimesi sihikule võtta – sõna otseses mõttes ühes Serenity’ga – lõppeks ka Simon’it/River’it raevus külaelanike põleva viha alt päästma, sest, kuigi on tegemist ohtlike pagulastega, kes kõigile meeskonnaliikmetele, s.h ka laevale endale, häda kaela võivad tõmmata, on samavõrd, nagu Mal episoodi lõpp-stseenis niivõrd tabavalt märgib, siiski kõigele vaatamata ka nende puhul tegemist “meeskonnaliikmetega”. Ehk kui osutada teisele osale ülal tsiteeritust, vast oleks tõepoolest lihtsam õde-venda külmalt maha jätta või nelja tuule poole saata, ent Mal pole ju oma hinges selline, või kuidas?
Üht-teist veel:
<*> Pidevalt olen maininud ning ka pikemalt peatunud FIREFLY ainutabasel maailmal, mis mängleva kergusega seob tervikuks kord-olnud kultuurielemente ning futuristlike detaile (käsitus, mis, muuseas, on täieõiguslikult esil ka kõnealuse episoodi puhul, kus meeldivat kontrasti pakub mägiküla elanike keskaegse essentsiga ebausklikkus ning Simon’i minevikupiltides figureeriv fraas “laine”, mille puhul on eeldatavalt tegemist 2500. aastate SMS’iga), ent piisavalt enesehurjutuslik on siinkohal fakt, et ainuomaselt whedonesqlikku dialoogi-nööki olen seni maininud ehk vaid korra ja sedagi möödavlikult. Joss’i suurepärane võime luua iga oma sarja juurde ainuüksi sellele omane universaalne tekstiline tasand on midagi ääretult võimast. Väheste stiil ning rütm kohaneb sedavõrd loomulikult jutustatava loo kui sellisega.
<*> Võimalik, et Drew Z. Greenberg’i nimi on tuttav kõigile neile, kes siinset blogi tihemini lugema on juhtunud. Viimati kerkis kõnealuse stenaristi nimi esile ühes DEXTER’iga, mille esmahooaja jooksul oli Greenberg töökas nii produtsendi kui ka stenaristi rollis (ühtekokku kaks stsenaariumit sahisesid välja tema sule alt). Greenberg’i TV-tiitlite alla kuulub veel kunagine koostöö Whedon’iga BtVS-i juures (stsenarist, toimetaja) ning kena rida muudki (nt juhtivtoimetaja roll SMALLVILLE’i algusaegadest, mõneaegne kaasprodutsent OC-s ning juhendava produtsendi roll värskes WAREHOUSE 13-s ning tulevas CAPRICA-s). Ühtlasi on mõneti naljakas, et sarnaselt “Shindig”-i stsenaristi Jane Espenson’iga, on ka “Safe” Greenberg’i jaoks FIREFLY juures ainsaks suleprooviks.
<*> Endiselt peab aulise äramainingu osaliseks saama Adam Baldwin’i kehastatud Jayne, kes seekordselt pidas vajalikuks Simon’i (ja arvatavasti ka River’i) pagasis tuhnima hakata, kohe kui selgus, et õde-venda on arvatavasti röövitud. Kõik see viis omakorda lõpuks ääretult humoorse situatsiooni, kus oma värskemaid seatempe viimases hädas ja kohmakalt varjata püüdev Jayne Simon’i eluruumist kiiruga väljub, just kui Simon nurgatagant pöördudes just sinnasamasse tõttab. Võib arvata, et esimene “häirekell” läks Simon’i peas lahti just tol hetkel, kui koridoris vastu koperdav Jayne järsku ääretult mesiselt semulik näis olevat. Baldwin’i mahlaka rollilahendusega Jayne on kindlasti üks mu lemmik egotsentrislike jobusid, ever.
<*> Vaene, armas Kaylee sattus Jiangyin’is Inara’ga poode külastades paraku valel ajal Simon’i otsa (kes senini temas üha suuremat “tundelist” huvi äratanud oli), kuna viimane oli just Mal’i ära ajavast suhtumisest piisavalt muserdatud, et Serenity kohta üht-teist inetusti öelda. Üldsegi mitte hea idee, solvata meister-mehhaaniku kätetööd!
<*> Ja veel: meeldivalt lahendatud toimetamisküsimus, kus rahvaliku tantsumuusika saatel vahelduvad mõjukad stseenid nii River’i tantsimisest kui Mal’i/Jayne’i pealesunnitud keskpositsioonist tulistamise käigus.
Nõndapalju siis Joss Whedon’i suurepärase FIREFLY viiendast episoodist “Safe”.  Kuna vaatamata mu häälekatele vastuväidetele on siiski kohale saabunud September, ei tea ma õieti lubada, mis hetkel järjekordne FIREFLY-teemaline üllitis avaldamisvalmis jõuab. Ei tahaks kohe hoobilt tulevale nädalale panustada, kuna kasvõi käesoleval juhul näib läinudkordne lubadus “nädala jooksul” asenduvat “nädala lõpuga”. (Muidugi mõnegi jaoks on see ilmselt lihtsalt üks semantiline lahkheli.) Mingihetk ergastusin ma muuhulgas ka sellisest ideest, et mõeldav oleks murdmatu/venitamatu graafik a la iga kahe nädala tagant. Kuid eks näis, mis sest’ kõigest lõppude lõpuks välja tuleb.
____
Fotodel: ülevalt-alla, 1) vasakult-paremale: Sean Maher (Simon Tam), Summer Glau (River Tam), 2) & 3) Summer Glau (River Tam). VLC snapshots, erakogu.

No comments: