Duh, loomulikult kirjutan ma Kuuenda Meele j2rgselt. Kas keegi t6esti arvas, et ma ei kirjuta?! Oijaa, mis ma oskangi 8elda. On vapustavalt ylev tundmus, kui mingisugune linalugu isegi veel mitmendal vaatamiskorral sind sedav6rd liigutada suudab, et sa end otsekui l2biraputatuna tunned. Nii vaimsel kui fyysilisel pinnal. L2bi raputatud. Oma hetkeolekut olen ma v6imetu muul moel seletama. V2ga v2hesed asjad m6juvad sel moel, eriti veel t2nap2eval. Kunsti kannustav pidav tundeimperatiiv on asendunud millegi maisega. See ei pruugigi olla niiv2ga miski, mida selgepiiriliselt m22ratleda v6iks, nagu kuulsus v6i raha. Pigem oleks see nagu mingi alateadlik hoolimatu igatsus k2ia radasid pidi, mis keskmisele inimesele rahulolu pakuks. Seda v6iks v6rrelda sisse s88vitatud mustrina, mille kasutamine oleks justkui kindel, kuna minevikus t6i esile edu. Aga tegelikult on see edu n2iline ning v6lts, selle poole pyrgijad aga otsekui viimsep2eva ratsanikud, tehes kaloppi kunsti kui sellise loojangu suunal. Mina olen muidugi paadunud minevikukummardaja. T6epoolest olen ma arvamusel, et kunagi ammu oli rohi rohelisem ning taevas sinisem. Loomulikult on see k6ik suhteline ning kindlasti viriseksin ma samamoodi kui oleksin syndinud kusagil 20 aastat v6i rohkem tagasi. Rahulolematus kerkib ju alati esile eelk6ige inimesest endast, v6i kuidas? Aga see selleks. Minu jaoks lihtsalt on 90ndad kino ning kasv6i televisioonigi kaasaegseks kuldajaks. Mul ei ole ses osas mingeid kahtlusi. Kuigi kino puhul ei saa nii v2ga midagi ette heita ka Y2K'le, j22b l6puks ikka kummitama tunne, et 90ndad oleksid pakkunud otsekui alustalad, vundamendi, millele t2nap2ev yles ehitatud on. Muidugi originaalsus on myyt ning v6ib-olla see ongi eba6ige vaatenurk, mida yldse k2sitleda. Ytleme siis parem, et 10-15 aasta tagusest ajast 6hkuks hingega v6tmist, kasv6i k6rgema taseme syvenemistki. Siinjuures pole mingi ime, et enamik mu lemmikfilmidest v6i sarjadestki p2rinevad paljuski sajandivahetuse eelsest ajast. Vahest silmitsen neid nimekirju ning olen siis sunnitud h2mmeldunud ehmatusega m88nma, et paljud neist ylest2hendatud nimedest on ainulaadsed. Jah. Isegi kui nad pole originaalsed, on tegemist v2hemalt originaali originaalidega. Selliseid m6tteid haududes meenub mulle alati Shyamalani m6netine eneseiroonia Lady in the Wateris, kus symboolne filmikriitikukuju nendib, et maailmas pole enam originaalsust j2rel. Irooniline on see t6demus seet6ttu, et Shyamalan t6epoolest ei l2henegi ainulaadselt. Kasutades, parima v2ljendi puudusel, 2ra k2iatud elemente, oskab ta aga sellegi poolest vaatajani tuua midagi omamoodi, midagi kordumatut. Ja loomulikult nii ka Kuuenda Meele puhul. Oli see ju ikkagi tema debyyt. Inimvihkajalikust aspektist l2htudes olen ma alati arvanud, et tema filmide tugisambaks ning j6uallikaks on sotsiaalne allegooria. Ja ega sellest polegi ykski tema film t2ielikult vaba. Ning see ei ole midagi negatiivset. Inimestele ongi vaja n2idata, et neil on silmi vaatamaks vaid enese ette, nii et nad n2evad vaid oma versiooni maailmast nende ymber. Ja sel puhul olekski ju paslik m6ista neid kui surnuid. Maailm t2is selliseid inimesi tekitab hirmu, eelk6ige iseenese p2rast, sest on ju asjakohane kasv6i alateadlikult karta ka iseenese muutumist sarnaseks. Kuitahes romantilise alatooniga selline hirmuv2ljund ka poleks, peaks ju olema hirmutav m6elda, et konseptuaalne maailm koosneb vaid tyhipaljastest iseenesest pimestatud olevaist inimestest. Loomulikult on Kuuendal Meelel ka positiivne s6num, mis negatiivset poolt justkui kujundlikult eitaks, luues seel2bi tasakaalu, kuitahes hapra. See k6lab kyll lapsikult lihtsalt, aga sugugi mitte sedav6rd v2hem olulisemana - suhtlemine. Otsekui range imperatiiv, et maailm pysib inimkonna m6testatud suhtlusel, teineteise 2ra kuulamisel ning m6istmisel, on tegelikult Shyamalanile yks sydamel2hedasi teemasid. Julgen arvata, et ta on samav6rd valesse aega l6ksu pyytud romantikuhing, kui ma isegi. Pyydis ta ju sama teemat yles ehitada ka Happening'is, aga keegi meist pole t2iuslik ning temale v6ib selle ka andeks anda: 5 suurep2rast filmi on palju, palju rohkem kui parimadki ette n2idata suudaks. Selline kunst v6ib sind hingep6hjani liigutada kuni sul valus hakkab. Aga see on m6nus valu. See on valu, mida tundes m6tled, et k6ik pole veel kadunud ning maailmas, mille liige sa oled, eksisteerib veel mingisugunegi siirus, kestku see kasv6i 2 tundigi. Aga tema olemasolu ei saa eitada. Selle m6istmine aitab sind ylesse sealt pimedast ning yksikust kohast, kuhu sa oma hinges kukkunud oled ning lennutab sind yles, t2htede poole, valgustades su jaoks korrakski elu kogu oma t2iuses. Ja kuigi seej2rel kukud sa taas, pole sa enam yksi. Sinu k6rval istub Lootus ning pilgutab sulle vandeseltslaslikult silma. Ja just sel momendil, just siis, m6istad sa, et olgu, mis on ning misiganes ka tuleb, sinu eksistents maailmas pole mitte m2rkamata j22nud.

Brr, et siis. Apparently mul on j2lle igav. V6i polegi igav(us) see p2ris 6ige ning asjakohane s6na. Mul on viimasel ajal pidevalt taoline tunne nagu teeksin ma oma alateadvuses igavesi jooksusamme. Kuigi igasuguseid asju oleks teha, leian ma pidevalt, et syvenemine ei tule k6ne allagi. Ja mitte, et ma ei tahaks. V2ga tahan. Aga jooksimine j22b mu tahtele jalgu ning keelab sel edasi liikumast. Otsekui mingisugune ennasteitav kirjutamata reegel. V6imalik muidugi, et ma hakkan lihtsalt hulluks minema. Peab t6dema, et taoline selgepiiriline v2ljavaade oleks kindlasti lihtsam. Aga elu, vastupidiselt levinud arusaamale, pole lihtne. Ja minu oma veel k6ige v2hem. Kuigi nagunii keegi ei usu. Viimaste p2evade jooksul olen ma yleyldse sygavamini j2rele m6elnud, mida ma siia yldse kirjutada tahaksingi. See va ploog on yks 22rmiselt vastur22kiv kaasaegne moodustis, kui aus olla. Eelk6ige tundub see toimivat mingisugusel omalaadsel "nokk kinni, saba lahti" p6him6ttel: kirjutad, et "2kki keegi loeb", samas aga "ei taha, et keegi loeks", aga p2riselt nii ka ei taha, et "kirjutaksid kyll, isegi kui keegi ei loe". Kurat seda teab, mis see on. 2kki edevus, see oleks ju ka lihtne seletus k6igele. Yldiselt aga eesm2rk pyhitseb abin6u, v6i vastupidi. Nii et v6ib-olla keegi saab sellest k6igest 6ieti aru, s.t nagu mina. Ehk siis: yldse mitte. Kindlasti oleks see k6ige elutervem suhtumine, v6i v2hemalt midagi, mille kohta saaks kasutada m6istet "no strings attached". Sest ega p2ris sisimas tegelikult ei huvita ju kedagi, mida ma siin r22gin. Ma ei ole isegi kindel, kas mind ennastki huvitab. V6ib-olla ma teen seda lihtsalt selleks, et aega kiiremini m88da saata. Aga eks ole eesm2rk seegi. Aga ma j22n siiski selle juurde, et ega kedagi teist ka ei huvita. Me oleme k6ik lihtsalt yks igavene avarusi yhendav igavuste ringk2ik; igayks oma ekraanikumeruse taga tyhja pilguga kuvarisse j6llitamas. Muidugi alati v6ib ka vastuargumendi tuua - et igayhel on ka enese mured, mida lahendada. Aga no, lahendage siis! Mida te passite, idikad. Teise m6tetest vaevalt abi leiab. Ma kyll ei leiaks. Vahest ma m6tlen, et v6ib-olla on see siiski halb, et ma sedav6rd omaette eksisteeriv inimeseloom olen. Elu oleks kindlasti palju lihtsam ning selgemini m6istetav, kui mu vaba aeg koosneks peaasjalikult "ringi h2ngmisest" ning viinaviskamisest. Sest enamiku (v6i oli see enamus?) t2nap2eva noorte privaataeg sellisel moel m88dub. Ja isegi minuvanuste ning vanemate, mind you. P6hikoolist alates olen aru saanud, et oleksin justkui valesse aega eksisteerima asunud. Kuigi aegapikku see tunne oleks nagu tuhmunud ja oma minevikuk6la minetanud, tunnen vahest selle v6nkeid veel praegugi. Ja kasv6i hetkekski, tekitab see siiski mingisuguse mikromasenduse. Aga siis ma muidugi lohutan end m6ttega, et kyll kord kunagi muutub ka minu eksistens tavalisemaks, igap2evasemaks, inimlikumaks(?). Muidugi on ka r66m sellest t6demusest vaid kvaliteedilt hetkeline, sest siis hakkan ma m6tlema, et kuna siis l6ppude l6puks too aeg tuleb. Inimlikul ootusel on ju ka omad piirid, isegi kui need on h2gusad ning ebakindlad. Nad on siiski olemas ning yhel hetkel, v6ib-olla mitte kohe, mitte nyyd, vaid kunagi kaugemas tulevikus, mida veel ette n2ha ei oska, omandavad nad kindlakujulised piirid, muutudes myyrideks, mille vastu sa oma pea 2ra l88d, olgu see t2is kuitahes palju tarkust. Vastsyndinud piiri see ei huvita, tema myyr marsib edasi, h2vitades k6ik oma teel. K6igele vaatamata ei pea ma end aga syndinud pessimistiks, kes nii inimsugu kui ka iseennast kogu hingest vihkab ning j2lestab. T6si ta on, et kyllap pole ma n6nda ehitatud. Aga see ei takista mind siiski vastuoluline olemast. N2iteks olen ma vahest m6elnud, et maailm oleks sedav6rd palju parem, kui seal elaksid ainult minad. Sest, l6ppude l6puks, kuigi m6ningad yritused yhildavad inimesi l2hedaseimateks, olgu nad millised tahes, peab siiski n6ustuma Kuuenda Meele tahtmatu allegooriaga, et n2eb vaid surnud inimesi. Inimesi, kes eksisteerivad minutist minutisse ning p2evast p2eva igap2evaaskeldustes, adumata, et nad on tegelikult juba surnud. Aga mitte mina, eksole. Mina *olen*. Ja selle t6demusega asetan ma end k6rgemale teistest, loon endale v6ltsoreooli, mis unetutel 88del mind magama 2iutab. Ja 2rgates siunan ma suvalisi inimesi, et nad minust ei hooli. Ma lykkan end 2ra inimkonnast ning nean seda, ometi tahan, et inimkond oleks oma ebat2iuslikkuses osake minust kui ebatervest tervikust. Ja just selline silmakirjalik ning ylbe t6bras ma olengi. P2ris irooniline.

L6pu algus? (22.08.2008)

Ma ei oskagi midagi 8elda ausalt 8eldes. Peale selle on mul veel l2pakale uuesti XP pealepanek pooleli, nii et m6tted on suhteliselt harali ning igas suunas laiali. Kui p2riselt siiras olla, siis hakkas mul tegelikult just huvitav. Nagu Sa isegi oled korduvalt maininud, on tohutult h2mmastav, kuidas kaks t2iesti teistsuguse "ehitusega" inimest t2iesti suvalisel hetkel jutusoonele satuvad. Ega asjaolu, et see soon oma olemuselt reaalne pole, ei omagi asjade arenedes mingisugust t2htsust. Muidugi poleks minust reaalajas ning -pildist ka suuremat asja inimhinge pseudospetsialisti m2ngimaks. Kui kasutada j2llekord seda juba v2heke kulunud t6de - arvatavasti pole ma lihtsalt selliseks ehitatud. Aga see selleks. Mida ma 8elda tahtsin, oli see, et see soon oli v2gagi teretulnud. Muidugi v2ga tore, et Sa enda jaoks v2hemalt mingi osa aja jooksul kogunenust selgeks m6elda oskasid, oled seet6ttu minust eelistatumas seisus. Noh, v2hemalt tulnukloojate palge ees, kui mitte kusagil mujal. Minu sees seevastu pakitseb paljut, mille v2ljund olenevalt asjaolust vast polegi p2riselt v6imalik. Seda enam, et ega ma eriti palju neist asjust m6elda ka ei taha. Eriti veel pealtn2ha isiklikus kirjatykis, mis sellegipoolest on avatud k6igi m2rkustele. Irooniline, v6i mis? Aga eks seda kaasaegne elu ju ongi. "K6ik myygiks!" nagu kunagi laulis Kuldne Trio. Vist. Olgem ausad. Tegelikult ma ei uskunudki, et keegi huvi tunneb. Seda meeldivam oli, et keegi tundis, kuitahes egoistlikel kaalutlustel. Muidugi alati on lihtsam midagi hukka m6ista, kui tegelikult m6ista. Oijah, l2hen vist liiga irooniliseks ning s6nam2nguliseks k2tte. Ega vahet vist tegelikult pole, tegelikult. P6him6tteliselt ei tea ma, miks ma yleyldse seda nyydseks kaaperdatuks tituleeritud ploogi kirjutama hakkasin. Siiamaani ei tea. Igavus on usutavasti pigem hoopis justkui kattevari, mille varjus midagi hoopis muud toimub. V6i noh, toimus. Kuidas v6tta. Aga see selleks, kaua ma ikka kuritahtlikult iroonilist retoorikat ajan.
Ma olen n6us, et igasugused juhtumised ning protsessid aitavad isiksuse arengule kaasa. Mina tean t2ie kindlusega, mis tegi minust selle, kes ma t2na olen. Ja kuigi selle protsessi l2bi elamine polnud kaugeltki meelakkumine, ei oska ma tegelikult 8elda, kas ma oleksingi tahtnud, et asjad teistmoodi l2inud oleksid, kui nad l2ksid. Ytleme nii: kui paralleelreaalsustel t6epoolest on mingisugune t6ep6hi all (ma ise kaldun arvama, et on), elaks seal ilmselt minust kardinaalselt erinev versioon. Noh, selline, kellel polnud seda protsessi. Paralleelreaalsuse minad on aga l6pmatud, nii et ylej22nusid ei maksa aja kokkuhoiu m6ttes puudutada. Ilmselt ma tahtsin 8elda seda, et ma olen rahul sellisena, nagu ma olen. V6i milleks ma kujunesin. Nimeta seda, kuidas tahad. Jah, ainulaadsed me t6epoolest ei ole. Teisik v6ib-olla pole antud kontekstis k6ige 6igem s6na, mida kasutada. Pigem v6iks seda fenomeni Hessele toetudes peegelhingeks nimetada. Ja v6ib-olla iga inimese ylim pyye siin maailmas ongi tallata rohtukasvanud rada taolise kaas-hinge leidmise teel. V2hemalt alateadlikult. Ja seda ei tohiks segi ajada "6ige" otsimisega. "6ige" on hoopis teisest puust ning tihti vaid tyhipaljas peegeldus inimese enese eksimusest. Aga pole minu koht r22kida asjadest, mida ma kogenud pole. See paneb mind veel enam vaid tyhja retoorikuna tundma. Bachi lisan ma siis asjade nimekirja, mida lugeda, aga milleni ma nagunii kunagi ei j6ua. Laisk nagu ma olen. Aga nagu 8eldakse, julge pealehakkamine on pool v6itu. Ja v2hemalt on mul soov. Paljud ei saa kiidelda sellegagi. Tegelikult ma ei oskagi antud hetkel enam midagi muud 8elda, ilma et k6ik see juba v2ga nutuseks ei kisuks. L6ppude l6puks olen ma vaid alandlik yhiskonnateener, kes l6bustab oma kujuteldava publiku meeli. Ytleksin kyll seda, et t6tt-8elda peaksin mina Sind t2nama. Mingis m6ttes v2hemalt. Teise perspektiivi tajumine ning 22riti-veeriti m6istmine v6imaldab mingil paradoksaalsel kombel ka enda sisemised perspektiivid paika seada, v2hemalt osaliselt ning kasv6i ajutiseltki. Kuigi see k6ik ilmselgelt algas kaaperdamise, l6ppes see omalaadse yhtimusega, mille s6nadesse panek on suisa keeruline. Usutavasti j2ime meie aga ainsaks, kes seda m6istis.
Ja l6puks, eks ma siis hoian silmad lahti. L6ppude l6puks ei v6i ju iial teada, mis raja elu su ette asetab. Ja v6imalik, et yhel teatud hetkel paistab tunneli l6pus ka valgus.

Kahek6neline monoloog (21.08.2008)

Muidugi usun tulnukatesse. Sinagi peaksid. M6tle kui lahe oleks, kui mingisugune ylimalt arenenud maailm ykskord m6tleks, et teate, h2vitame selle Maa 2ra. Ja saakski ka sinu soov teoks. Aga tegelikult ajas mind fooliummytsikeste referents vaikselt itsitama; 2ra ytle, et Sulle meeldis Signs?! Mul on muide absoluutselt selline tunne antud hetkel, nagu meil oleks kirjavahetus v6i midagi. Kui ka muu on veel suhteliselt ebaselge, on kindel igatahes see, et ploog see enam pole!
Kusjuures naljakas. Ma olen alati m6elnud selle yle, kas kusagil on seda va naissoost mind, noh, osaliselt kasv6i. Olen alati arvanud, et sellisel juhul oleks tegemist inimesega, kellega k6ige parem l2bi saada oleks, v2hemalt ideaalis. Ja nyyd Sina r22gidki osalisest naisminast. Maailm on ikka v2ike ja yyratult kummaline paik, kas pole? Aga m6neti ma arvan, et Sa panid siiski oma beebiprojektiga natukene m88da. Kontideni optimist, kui nii nekrofiilset metafoori kasutada, ma siiski ka pole. Ytleme lihtsalt nii, et mingil teatud ajahetkel minevikus ootasin ma inimestelt liiga palju (nimeta seda kuidas tahad: m6istmiseks, s6pruseks v6i isegi armastuseks). Yhes6naga: Ma ei oota, et inimesed teeksid midagi siirast ning head v6i et vastasel juhul oleks neid v6imalik kuidagi ymber r22kida. Pigemini olen ma end lihtsalt nende eest sulgenud, hoolides neist t2pselt sama palju kui nemad minust. Ehk siis yldse mitte. Aga samas ei tunne ma ennast pessimistina ka. Imelik. Ma ei teagi t2pselt, mis ma olen. Ma loodan, et Sinu ehitatud illusoorne pilt minust nyyd t2ielikult maha ei varisenud. Aga ma olengi raske juhus m6istmiseks, ma nendin seda p2ev p2eva j2rel ka paratamatult ise. Irooniliselt v6iks t6deda, et v6ib-olla Sinu t2ielik vastandlikkus minule v6imaldabki olla Sul vast kellekski, kes mind m6istab. Aga v6ib-olla ka mitte. Ja ma ei ole Bachi lugenud. Pudelite kohta ma ei teagi. K2isid ka minul paar tuttavat kohapeal ning nemad vist kyll midagi ei tarbinud. V6ib-olla on meil lihtsalt v2heke erinevad tutvusringkonnad. Ja arvatavasti olid Sinu tuttavad 22rmiselt osavad politseile mitte vahele j22misega. Myts maha!

Volume IV (20.08.2008)

Nojah, ega see k6ik tundubki juba rohkem nagu yks omalaadne kahek6ne, kui t6sine "ploog". Aga mis ma ikka pahandan, las olla.
Su kriitika oli p2ris huvitav, eriti selle taustal, et Savisaar arvas laias laastus sama. Alkoholipruukimist kusjuures ei olevat yleyldse olnud, niiet kui ka k6ik muu n2htu v6iski olla looritatud Su enda pessimismist, siis seda alkoholipudeleid kujutasid sa kindlasti ette :) Aga mida ma ikka n2rin. Minu misantroopliku ellusuhtumise k6rghetk j2i 6igupoolest keskkooliaega, ylikooli algupoolel sain ma miskip2rast sellest yle. Arvatavasti oli p6hiroll m6istmisel, et l6petasin eksisteerimise kesk v2iklasi ning eelarvamuslikke neandertaale. Loomulikult ei ole nende eest ka ylikoolis p22su, aga v6ib-olla sattusin siis lihtsalt 6ppima midagi taolist, kus naljalt kedagi taolist ei
kohta. Kes seda teab. V6ib-olla sain ma lihtsalt suureks ning l6petasin hoolimise, v2hemalt samal tasandil kui kunagi aastaid tagasi. Omaette kysimus on, et kas vihkamise vahetamine yksk6iksuse vastu yleyldse on v22rt diil, v6i pigemini oma olemuselt ennasth2vitav ning sattumine vihma k2est r22sta alla. Aga seda kysimust vastada ma ei oska. See on midagi, mille inimene enese jaoks alateadlikult lahti peab m6tlema - ilma s6nadeta, vallandugu nad eksistensi mistahes kujul. Bottom line: P6him6tteliselt pole vihkamisel lihtsalt mingisugust m6tet ning see tekitab eelk6ige vihkajas endas varem v6i hiljem kontinuaalset masendust (minu puhul juhtus see varem). Parim on leida mingisugune v2ljund enese jaoks, millesse syvenedes ununeb ajapikku k6ik see (v6i k6ik need), keda/mida kunagi vihanud oled. Ma ei v2ida, et ma tegelikult midagi taolist 6igupoolest leidnud oleks, aga sellegipoolest m6tlen ma j2rjest enam sellele, kui sitasti k6ik on, kui n6medad on inimesed minu ymber ning mis k6ige olulisem, kuiv6rd ylimuslikum olen selle v6rra mina ise. Sest keegi meist pole tegelikult teisest parem, v6i ehk Gaius Balthari s6nadega Battlestar'ist: jumal armastab seda, mis on t2iuslik ning ta armastab sind, ta armastab sind, sest sa oled t2iuslik just sellisena nagu sa oled. See t6epoolest k6lab kui omalaadne kommunistlik vennasrahvaste slogan, aga mina, oma muserdatud romantikuvaimus pean siiski vajalikuks seda uskuda, v2hemalt mingi tasemenigi. Pean sinuga siiski yhes asjas n6ustuma - koorilaulu jmt ei seedi minagi, kyll aga j2ttis mulle k6ik ylej22nu hea mulje. P6him6te on tegelikult 22retult lihtne ning iroonilisel kombel ytles selle v2lja Savisaar: iga selline yritus on unikaalne. Ja t6epoolest ongi. Selge see, et "toonast repertuaari" korrata on v6imatu nagu ka pole pjedestaali, kuhu vana aja kangelased seisma panna, et neid t2nulillide saju alla matta. Aga kangelased olid sellegipoolest olemas, kandes endas olnut, tuues selle aga t2nap2eva. Inimesed olid teised, olid nooremad ning teatud dimensionaalsel tasandil kindlasti m6istmatud toimuva suhtes, v6ib-olla, et kuni l6puni v2lja. Aga sellele k6igele vaatamata olid nad juuresolevaks, vahest isegi m22ravaks j6uks millegi uue, aga samav6rd unikaalse synnile. Kas see k6ik t6esti oli eklektiline ning postmodernistlikult pateetiline? V6ib-olla oli see selline 6igusega, sest seda n6uab aeg. Ja ajas eksisteerivad agendid s.o inimesed. Kas midagi sellist, midagi l2rmakas-iroonilist, aga samav6rd yhendavat, on ainus repertuaar, mida t2nap2evane 20+ m6istab? Kindlasti mitte. Aga ometi vormub sellest omaette m22ratlus maailmale kui sellisele. Kas selline maailm on v22rt vihkamist ning maha tegemist? Kindlasti on, teatud ringkondades. Aga samav6rd on tegemist maailma, kus t2hendused looduvad tekkides ning omandavad vormi alles seej2rel, kui end m6nev6rra kogunud on. Aga olgu, antud hetkel olen ma juba meediumiks omaenese sisemisele postmodernistlikule minale ning seel2bi pole v2lja tulev verbaalsus enam v6ib-olla niiv6rd objektiivne, kui ma tahaksin seda olevat. Aga ytleme ausalt, ma ei peagi siin objektiivne olema, isegi mitte kena. V6i pean?
Patriotismist on mul omaette arusaam, mida on suhteliselt raske lahti r22kida, kuna ma pole teadlikult selle yle eriti palju m6elnud. Aga teeme sellegi poolest proovi. S6japidamisest, s6jav2est ning relvadest ei tea ma midagi ja ega eriti ei taha ka. Aga sellest teadmine polegi tegelikult primaarne. Automaat vinnas lahingukeerisesse tormav "patrioot" on mul alati n2o muigele kiskunud. Ega asjata pole ma elu jooksul vast ainult kaht, kolme s6jafilmi n2inud ning v2lja arvatud yks ajasid nad k6ik mind magama. Ilmselt olen ma alati sisimas arvanud selle
mingil tasemel v6lts olema. Kindlasti pole see v6lts nende jaoks, kes sinna tormavad, v6i nagu Sa nii tabavalt ytlesid, see on neil "verekutsumus". Mina kui hingelt patsifist julgen selles siiski kahelda. Kutsumuseks v6ib seda kutsuda kyll, aga p2eva l6puks on tegemist ikkagi kahurilihaga.
Kui kellegil on sygav soov m6ttetult surma saada, v6ib s6da olla kyll v2ga "yllas" moodus selle saavutamiseks, aga see ei muuda ei s6da, ega seda inimesest mitte yllamaks kui ta varasemalt oli v6i ei olnud. Seda yhest kyljest. Teisest kyljest pole ma kunagi aru saanud inimestest, kes on valmis end k6igi nimel ohverdama, veelgi enam siis, kui nad kogu maailmas pettunud on ning mingil eriti ylekeeratud moel usuvad, et just nimelt nendel on 6igus ning vajadus selle va v22rastunud maailma eest surma minna. Olgem nyyd ausad, seda k6ike lahti m6eldes ei k6la see just eriti loogiliselt. Aga samas v6ib-olla sellisel juhul loogika enam ei kehtigi. Aga siiski. Mina lihtsalt ei m6ista seda. Loomulikult j22b alati v6imalus, et v6ib-olla polegi ma piisavalt isamaaline, et seda m6ista.
Muide, mina pole elu sees poliitiline olnud. Ma pole seda lihtsalt absoluutselt vajalikuks pidanud. Ma pole isegi valmimas k2inud. Aastatetagusest ajast m2letan, et tavatsesin inimesi valimiste ajal yles keerata, kui teatasin, et mina toetan Keskerakonda. Mitte, et ma oleksin. Mul oli t2iesti pohhui. Aga inimeste reaktsioone oli kohutavalt l6bus j2lgida. Kusagilt ylikooli esimeselt aastalt m2letan aga n2iteks tyli Ireenega, kellega meil oli p6him6tteline lahkarvamus tollase Res Publica asjus. Nojah, paar aastat l2ks m88da ning ta nentis, et mul oli 6igus, aga see selleks :)
Mida ma 8elda tahtsin oli tegelikult see, et poliitika, rahvuslik v6i nimeta seda kuidas tahad, kerkis minu m2lu esiplaanile seoses Aprillisyndmustega. V6in kihla vedada, et sama juhtus paljude inimeste ajusygavustes. Midagi justkui vabandes sordiini alt ning sai endale n2o, hiljem ka keele. Sa ytlesid, et meie poliitikud on suutmatud ning v6imetud ning, et Eesti Riik on korrupeerunud. Viimane on mingil tasemel ka kindlasti 6igus, aga esimesed v2ited? Ma ei hakka pikemat arutlust vormistama, aga toome lihtsalt v6rdluse. Kui rohkem kui aasta tagasi oleks v6imu all olnud yks teatud erakond ning president yks teatud liimitud naeratusega muumia, kus me siis praegusel hetkel seisaks? Ma isiklikult ei taha teadagi. Kusjuures ma ei arvanud, et ma seda kunagi ytlen, aga antud momendil on mul sygav respekt mitte ainult presidendi, vaid ka paljude juhtivministrite vastu. Riigi juhtimine t2hendab eelk6ige v22ramatut otsustusv6imet ning -kindlust, raudset seisukohav6ttu ning enese kui riigi asetamist teatud kindlale positsioonile. Kui nyyd kysida, kas sellist Eestit me tahtsimegi, on vastus minu jaoks selge. Kui midagi yldse, ollakse teatud sisemiselt s88va kontingendi vastu isegi liialt leebed. Aga ilmselt 6igusega, sest s6da meil kyll vaja ei ole ning Emake Venemaa oleks ilmselt alati valmis. Isegi juba ytles uudistes, et Peterburgis v6eti mingi v2idetav eesti spioon kinni. Ytle nyyd. V6ib-olla natuke urgitsemist ning olekski p6hjus invasiooniks k2es.
Rahu on kindlasti parem kui s6da. Kahtlusteta. Iga v2hegi terve m6istusega inimene peaks nii arvama. S6ja kasutamine varjatud tasakaalustamismeetodina m6jub mulle hirmutava v2ljavaatena. Ma loodan siiralt, et need m6tted j22vad tulevikku silmas pidades vaid Sinu p2he.
T6tt 8elda ma lihtsalt ei viici enam Gruusiast r22kida. Ma arvan, et see on eelk6ige mingisugune p6him6tteline kysimus, mis eksisteerib kusagil k6rgemas dimensioonis kui tyhi retoorika stiilis "miks nad tagasi ei v6idelnud" v6i midagi, mida yks mu tuttav ytles "ei ole need grusiinid nii syytud midagi, Goris kummardatakse Stalini pilte". Who gives a fuck? Kindlasti ei saa meie kunagi teada, mis seal kohapeal siis tegelikult juhtus, et k6ik nii l2ks nagu ta l2ks. Aga p6him6tte nimel polegi see oluline. Oluline on hoopis kysida selle j2rele, kas polnud see mitte tyrannia inimvabaduse vastu. Arvatavasti lihtsalt mina ei m6ista s6du ning nende m6tet. Ei pea ju ma ka Iraagi s6da senimaani 6igeks.
Aga aitab sellest. Ma ei oleks arvanud, et ma kunagi niiv6rd palju poliitilistel teemadel jahuma hakkan. Olgu see mulle 6petuseks. J2rgmine post tuleb *loodetavasti* midagi kardinaalselt erinevat.

Volume III (20.08.2008)

Ma tegelikult ei oleks vist muidu viicinud siia midagi kirjutada, aga ma avastasin h2mmastusega, et keegi isegi loeb, ytleme siis, et mu kirjas6nalisi m6tteid, mitte p2evikut, ega ka mitte kolumni. Viimane neist on muide 22rmiselt hirmutav v2ljavaade. Yhes6naga, sygavam6tteline peoplesperson nagu ma olen, teen siis v2heke headmeelt. Ausalt 8eldes ma olen suhteliselt v2sinud ning v2ikese peavaluga ca 5 tundi teleka ees olemisest ning teate-kyll-mille vaatamisest, aga v2heke argumenteerivat retoorikat hilis6htusse ei tee ka loodevasti kurja. Ehk siis.
Ma keeldun uskumast, et s6dades pole midagi lihtsat. Minu jaoks on s6da kui selline puhtfüüsilise ratsionalismi kvintessents. Lahti seletatuna t2hendaks see asjaolu, et tegevusplaan asjaosaliste jaoks on alati oma kvaliteedilt lineaarse sisuga, isegi kui asjasse puutumatud isikud silm j6llis pealt vaatavad ning m6tlevad, et no on ikka idioodid eksole. Ehk siis: kedagi tahetakse n6rgestada, h2vitada, okupeerida, alandada, vangistada -sisesta omapoolne synonyym siia-. Kindlasti m6jub l2hem kontakt asjaosalistega (kes puslest vast mingisugust pikukest tykki ka teavad/tunnevad) omamoodi m6juva teguriga, misl2bi t6epoolest v6ib hakata m6tlema, et eks ta yks keeruline lugu ole. Ja kindlasti mingis m6ttes ongi. Aga mitte asjaosaliste, vaid nende jaoks, keda, parima v2ljendi puudumisel, lihtsalt ei koti mingi taoline jama. Omalaadne Murphy seadus: alati saavad need sita kaela, kes lihtsalt rahumeelselt p2eva m88da saatsid. Ma isiklikult arvan, et k6ik on seotud nafta ning gaasiga. V2hemalt esimesega neist on vaat et enamus maailma asju t2nap2eval seotud, niiet Gruusiagi poleks mingi ime. L2heksin isegi veidi kaugemale ning ytleksin, et L22nemaailma igakylgne yles2rganud toetus p6hineb ka omakasul, aga see t2hendaks omakorda, et ma oleks ilge pessimist ning ei usuks yleyldse inimeste sisemisse headusse ning v6imele 6igel ning valel vahet teha. Be that as it may, v2hemalt Bush lunastas end minu silmis m6nev6rra. Aus6na, kui mees tahab s6da, siis pangu Venemaad (no pun intended!). Aga ma ei taha tegelikult enam s6jast r22kida. Loodetavasti l2hevad v2ed varsti Gruusiast v2lja ning Vene Karu rahuneb vast ka maha.
Tahaks hoopis r22kida yhtsustundest. Haruldaselt h2mmastav oli s6na otseses m6ttes fyysiliselt paisuvat yhtsustunnet laulupeo taustal n2ha. See sisendas mingisuguse kindlustunde, et kui midagi t6epoolest juhtuma peaks, on olemas kontingent inimesi, kes t6epoolest oma uskumuste ning ideaalide eest barrikaadidele l2heks. Ilmselt ma lihtsalt arvasin siiani, et enamikku inimesi j2tavad sellised asjad kyllatki kylmaks. Samas, eelmisel aastal kui Vanemuise kontserdisaalis kontsert oli, tekitas selle s6num umbes sarnase tunde. T2na sai see lihtsalt inimeste fyysilise presentsi najal kinnitust. Kindlustunne ongi hea asi, aga nagu Ilves ytles,
valvust ei tohi me siiski kaotada. Ja kui n2htust l2htuvalt otsustada, siis ma arvan, et ei kaota ka.
Generatsioonid on aga tegelikult siiski yks naljakas asi. Enamikus sai laulupeol noori inimesi n2ha; minuvanuseid, nooremaid, natuke vanemaid. Neist vanemad olid suht v2hemuses. Ema mul oli n2iteks sellest t2ielikus h2mmastuses, nentides iga natukese aja tagant, et neid polnud ju
k6ige selle ajal vee olemaski. Aga tegelikult polegi ju taoline olemasolu asja m6te. Hoopis see, et yhtsustunnet loov ning seda eviv yritus 6igupoolest yhendab generatsioonid ning muudab nad yheks tervikuks, kaotades mistahes l6hed. Ta teeb seda kyll vaid yheks m6tteliseks hetkeks, mis teatud momendil puruneb, aga sellegi poolest seisab taoline siduvustunne k6rgemal m2lestustest ning ajalooraamatutest. Olles yhtsuses m6istad sa instinktiivselt, v6ib-olla k6ike m6istes, v6ib-olla mitte, aga see ongi pigem sekundaarne. Yhes6naga: t2na 6htul olin ma Eesti Rahva yle uhke. See oli ylev ning yllas tundmus. Ja ma loodan siiralt, et aja m88dudes j22b see tunne
pysima ning et selle kvantitatiivne resultaat ei v6rdu l6puks pettumusega.

Volume II (17.08.2008)

Today's fortune: You are sociable and entertaining

-----

Vot sulle nalja siis, ma ei teanudki, et ma seltskondlik ning meeltlahutav olen. Aga k6ikv6imsale internetile vastu vaidlema hakata ilmselt ei tasu. Yhel v2ikesel inimesel on ju ometi vaja mingisugust k6rgemat j6udu, mida raskel hetkel uskuda ning millelt j6udu ammutada. Internet ongi modernistlik jumal-prohvet. Aga tegelikult mul polegi vist t2na erilist teemat. Ma pyydsin muide eile emale seletada, et mis see va blogi siis tegelikult on. Hakkasin ytlema, et nagu p2evik, aga internetis, aga siis keel takerdus. P2evik on ju tegelikult ajast aega inimese intiimseim saladus olnud. Mitte, et mina kunagi p2evikut pidanud oleksin, aga lihtsalt. On ju nii. Mulle v2idetakse aga, et blogi v6ivad k6ik n2ha ja isegi lugeda(?!). Kusjuures pidi v6imalik olema asja ka privaatseks teha, aga olgem nyyd ausad: Kui sa tahad midagi iseendale kirjutada, teed sa seda ikka pigem kuhugile sahtlinurka n2gurip2evi n2gema (v6i noh, alternatiiv oleks vast arvuti taga valmis kirjutamine ning siis parooli alla panemine...). Seevastu blogi kirjutades sa justkui sooviksid, et keegi seda loeb. Mulle v2hemalt tundub nii. Mitte, et ma seda otse sooviks ning selle m6ttega kirjutaksingi. Nii see vast ikka p2ris ei ole. Ja ega keegi mu jama nagunii lugeda ei viicigi, ma arvan. Kellegi teksti lugemisega on usutavasti umbes sarnaselt nagu suhetega yleyldse. Neid kas on v6i ei ole. Ma isiklikult pole eriti "halli areaali" f2nn. Kindlasti v6ib keegi 8elda, et ma n2engi maailma must-valgetes toonides ja v6ib-olla see polegi t6est eriti kaugele h2lbinud. Aga palju etem on elada, kui mingite asjade v6i inimeste suhtes kindel perspektiiv olemas on. Kellelgi pole mitte mingisugust kasu sellest, kui keegi yhel hetkel ytleb v6i teeb yht, teisel j2lle midagi teist. Seisku paigal, kurat! Yldiselt muidugi olen ma n6us JMKE'ga: Kui just keegi pole mingisugune tyytu kaagataja, polegi oluline, kas teda armastada v6i vihata. Sa lihtsalt eksisteerid temaga yhes olemises v6i temast s6ltumatult - m6lemal juhul sa ultratolereerid teda. See jutt nyyd ei omanud erilist m6tet, aga las ta olla. Nagu ma juba ytlesin, ei oska t2na nagu h2sti millestki kirjutada, aga kuna eile juba ots lahti sai tehtud, tunneksin v2ikeseid syymekaid, kui nyyd katki j2taksin. Vot nii on lood.

Volume I (16.08.2008)

Teate mis, ma avastasin ka l6puks Orkutist blogimise v2rgi. Aega l2ks aga ma olengi aeglaseloomulise olemusega (mitte pikam6istuslik idioot, lihtsalt noh, saate aru kyll). Aga tegelikult m6tlesin ma, et tahan ka popp ja p2evakajaline olla. Kamoon, isegi riigikogu liikmetel on ju blogid, ega mina ei saa viletsam mees olla. Ja ei ole aga, osalt seet6ttu, et mul on *ka* nyyd blog(sic!) ja teisalt muidugi seet6ttu, et ma olengi nendest parem. Aga see selleks. Tegelikult ma ei oskagi suurt millestki r22kida ning m6tlesin midagi kirjutada eelk6ige seet6ttu, et mul on igav. Mida juhtub viimasel ajal suhteliselt tihti. Enivei - ma ei saa endal peast v2lja, et midagi on juhtumas, aga praegusel ajahetkel on see "miski" midagi taolist, millele on keeruline, vahest isegi v6imatu nime anda. Teisest kyljest, v-b ma lihtsalt tahan, et midagi kardinaalselt juhtuks, toimuks mingisugune häppening (kindlasti mitte vihje Shyamalani viimasele filmile), mis k6ike tundmatuseni muudaks. Hull nagu ma olen, paneksin isegi lisaklauslina juurde, et see "miski" ei pruugi ilmtingimata ollla midagi positiivset. Aga minu arvates on lihtsalt 6hus mingisugune yrglik staatilisus, mis v2ljatungimise ootuses aastaid ja p2evi, vahest isegi minuteid ning tunde loeb. Lihtsalt igasuguseid veidraid asju juhtub maailmas. Emake Venemaa teeb n2iteks ainsat asja, mida ta oskab - nimelt s6dib; kusjuures polegi niiv6rd oluline, kellega ning kus, peaasi, et j6ud yle k2ib ning l6bus on, sest keegi ei sega ju. Noh, ma r2medalt yldistan onju, aga "in the grand scheme of things" see ju tegelikult nii on. Yhendriike poleks tal pooltki nii l6bus rabada. Point missugune. Aga n2iteks samal ajal kui vene s6durid Gruusia kylasid ryystavad ning syytuid inimesi tapavad, saab keegi talupoja naine maailma teises otsas, Indias, seitsmikud. Eksole. Ärge tulge ytlema, et maailm pole irooniliselt veider oma tegemistes. Samas, alati v6ib muidugi m6elda seda nimetatud asjaolu p2evakajaliste syndmuste kontekstis ning 8elda, et kui kusagil inimesi sureb, siis kusagil mujal synnib roppu moodi juurde. Paraku poleks ka selline asjade n2gemine vale, v6i kuidas? Aga igasuguseid rahutuid m2rke on veel. Kasv6i n2iteks see Poola-USA pyydurrakettide kilp v6i midaiganes. Kusagil n2dalap2evad tagasi ytlesin jutu sees t2dile, et ma isegi s6da p2ris tahaksin. Ta j6llitas mind kusagil minuti jagu nagu idiooti ja siis ytles, et 2rgu r22kigu ma lollusi. Eks see omajagu lollus olegi ja pole ma ka tahtmises kindel. Pigem on asi selles, et minu generatsiooni 20somethingud on peaasjalikult yles kasvanud oma mineviku varjus, st mitte otseselt oma, vaid selle mineviku, mis v2hemasti siinkirjutaja n2itel j22b kusagile 22rmise pisip6nni ajastusse, muutes k6ik olnu seel2bi vaid minevikuheiastusteks l6kketule v6i teelaua taga. Midagi kardinaalset ning suurt, mis juhtus ca 20 aastat tagasi pole lihtsalt v6imalik oma isiklike m2lestustega meenutada. Ergo pole ka need m2lestused omad, vaid pigem justkui ajju istutatud. Mitte sunniviisiliselt, aga lihtsalt. Elu ja olu katkematuse k2igus. Aga tegelikult ma kaldun nyyd teemast k6rvale. Mida ma 8elda tahan, on see, et minu generatsioonil lihtsalt ei ole mingisugust oma ajalugu kui sellist. Seda lihtsalt ei eksisteeri veel. Ja seega oleleme me kusagil kuristiku serval tunnetusliku tuleva ning olnu vahel, mida meil on v6imatu m2letada. P2ris troostitu tunne. Pole siis ime, et alateadlikult millegi toimumist ootad(n), olgu see "miski" milline tahes. Ma arvan, et film Garden State on siinjuures ideaalne n2ide. H2mmastav film, t6siselt. Yks paljudest kommentaaridest selle kohta s6nastas filmi kvintessentsi k6ige t2iuslikumalt: Best days of our lives on film, mis r22gib meie vanavanematest(vanavanematega), The Graduate r22gib meie vanematest(vanematega), Fight Club r22gib meie vanemast vennast(meie vanema vennaga), Garden State on aga film konkreetselt 20something generatsioonist, v6i siis "Gen-Y", nagu selgus eile, kui vaatasin yht Wonderfallsi episoodi. Igatahes see film kergitas kusagilt sygavusest nii mitmeidki m6tteid, mille 2ratundmisr66m oli ekraanilt v2gagi ainulaadne kogemus. Ning muuseas oli jutuks justnimelt see veider tyhjuse fenomen, justkui oleksime me millegi omalaadselt meietundmatu j2relsynd. Teistest kyljest tuli jutuks ka originaalsus kui selline, mis m6nes m6ttes meie jaoks pyydmatu on, kuna me syndisime aega, mil ainulaadsus pole enam mitte niiv6rd rariteet kui teet6ke. Muide, suhteliselt tihti on mingi situatsioon/asjaolu mingisugusest filmist samaaegselt filmi kui sellist entiteedina m22ratlev. Garden State'i puhul oli selleks peategelaste seismine kusagil prygim2e keskel, lagunenud autoromu otsas ning karjumine kuhugi sygavale kraav-kuristikku, mis keset platsi laiutama juhtus. Karjel sygavikku oli samaaegselt aga nii purustav kui ka ylesehitav j6ud - endast karjuti v2lja kyll alateadlik meeleheide, aga samas loodi teadmatult midagi kordumatut ning ergo, originaalset. Yks 22rmiselt hea ainulaadsusel p6hinev situatsioon oli filmis veel, aga pole m6tet sellest nii palju ka heietada. L6ppude l6puks v6ib igayks seda ise vaadata, kui tahab. Asjakohane oleks aga 8elda, et omaette karjatusena on m6istetavad ka siinkirjutaja blogiread. Piirid purustuslikkuse ning ehituslikkuse vahel pole aga antud juhul niisama selged, vaid pigem
udused ja m22ratlemata.