See suur, et …

Jah, olen juba kord sehuke nõme inimene. Aga pole miskit teha, näib, et tuleb jällekord mõni aeg tagasi välja paisatud sõnad tagasi tirida. Kogu mu kirjutamise-jõu/tahte/isu (või milleiganes) on lõputööga nosimine siiski täie ammendavusega endasse imenud, mistõttu ma ei näe end, vähemalt mitte lähemas tulevikus (loe: mitte enne suve, ja lõpetamist) millestki "kõrvalisemast" kirjutamas. Ma lihtsalt pole sellist tüüpi inimene. Mõistagi ma ju võiksin - lühidalt, pealiskaudselt, üldsõnaliselt ning ka kirjavigadega (jep, leidub ju neidki, kellel kõigest neljast mainitust midagi "pakkuda" on), kuid ma pole selline. Olgu tegemist pikema linaloo või väiksele ekraanile mõelduga, see on minu silmis siiski kunstiteos, mis ei vääri ülekäe ning viskavat suhtumist. Olen juba sedasi veider kord. Arvatavasti on mul mõningaid mõtteid varuks Oscar'ite järgselt, ent needki pole eriti adekvaatsed, kuna nii mitmeidki nominente pole senini vaadata tihanud - noh, et mis siis, kui kihk kirjutada peale tuleb? Ja targem oleks end vist mitte kiusatusse viia. Ühesõnaga, seepärast jäävad kardetavasti ka pikemad mõtisklused FIREFLY'st paari järgneva kuu jooksul sündimata. Ma olen mõelnud twitterdamise peale, ent ei oska öelda, kuivõrd asist mõtet see omaks. Paari järgnejaga olla oleks ju asi ilmselt üpriski narr, või mis (kohatisi teemasid muidugi oleks, nt LOST!!!LOST!!!LOST!!! või isegi Burton’i Alice, mida ma juba mõnda aega pikisilmi ootan). Niisiis, igatahes ... minu siiramad vabandused kõigi nende suunas (ja eeskätt Live'ile, kes viimate' kommentaariumis häält tegi), kes ehk senini pikisilmi FIREFLY-teemalisi tekste ootavad. Sad to say, but no. can. do.

Oscar’ite nominatsioonid, ‘09

Vägisi tekib tunne, nagu oleksin mingisugune filmi/TV-maailma auhinnaprotsesside "teeneline" kommentaator, ent mida sa hädaga ikka teed, kui targemaiks kirjutisiks aega napib. Pärast hüpet vaid tibake mõtteid, mis mulle isiklikult suhteliselt äsja ilmunud nominatsioonide juures kõige enam sümpatiseeris.

• "Basterds"-i *kaheksa* nominatsiooni, tehes korralikult tuule alla kunagisele nominatsioonide arvule seoses "Pulp Fiction"-iga. Mõistagi võib siinkohal võib-olla ehk tänada ka parima filmi nom'ide arvu seekordset kahekordistamist, kes teab. Igatahes kordab Tarantino uusim meistritöö 1995. aastat, saades kirja Parima Filmi nominatsiooni ning lisaks veel rida ilmselgeid osutusi, nagu Waltz parima meeskõrvalosa ja Tarantino parima režissööritöö ning originaalstsenaariumi eest. Samuti võib üles märkida nominatsioon parima kinematograafia vallast. Ja lisaks veel üht-koma-teist.

• Meele tegi heaks, et Coen'i-velledki ukse taha ei jäänud, neilgi - ja äärmiselt teenitult - pihus Parima Filmi ning Parima Originaalstsenaariumi nominatsioon suurepärase “A Serious Man”-i eest (mida isegi ühes pikemas essees puudutanud olen). Muidugi, nähtavasti kriibib mul sees veel tükk aega, et Stuhlbarg tühjade kätega jäi.

• Mitte, et minu nägemist mööda kellelgi Parima Filmi kategoorias "Avatar"-i vastu erilist tšanssi oleks (olen nõus kihla vedama, et juba kuu pärast kordub sama, mis aasta eest "Slumdog"-i puhulgi), oli ääretult meeldiv näha Parima Filmi nimistus "District 9"-i, mille eksistents siin kategoorias on ilmselt omalaadseimaks valvenäiteks, mil moel nimekirja suurendamine uksi avab. Ja mul on vägagi hea meel. Muuseas, "District 9" kogus tegelikult mõnusa hulga nominatsioone. Parimale Filmile lisaks veel ka Parima Adapteeritud Stsenaariumi ning näpuotsaga veel veidi pealegi. Noorele režissöörile ei oska paremat soovidagi.

• Ei julge väita, et 2009. aasta on esimene, kus Võõrkeelse Filmi Oscar'inominent ka kinematograafiakategoorias kirja läheb, kuid nõnda vähemasti juhtus ning "Das Weisse Band" on hetkel kirjas ühtekokku kahe nominatsiooniga. Ja ei oska mina muud teha, kui nõusolevalt noogutleda.