Teisisõnu, mõistagi lubasin ma end viimatikirjutades lõhki, nagu juba kergelt tavaks on kujunenud. No ei jõudnud “Dexter”-i teise hooaja avapaugu revjüüga õigeaegselt otsa peale. No ei jõudnud. Aeg kulus hoopiski lõputööle viimse lihvi andmisele, kuniks siis lõpuks sealmail olin, et selle ka ära esitada sain (mis juhus üleeile, muuseas). Ja üleandmisest saati olen ma lihtsalt üritanud niisama oleskleda, sest ega tõtt-öelda täiemastiline kirjutamine – olgugi, et hoopis teisest vallast – ei näi momendil eriti kutsuvat. Ausalt öeldes ma ei teagi, mida sellest arvata. On küll nagu puhtloogiline, et mitmekuise ning mitmekümne ja mitmekümne (ja mitmekümne) lehekülje teadusliku teksti valmisvorpimise järel ju ikkagi on mingisugune “läbipõlemise” tundmus, ent vägisi leian end kohati mõttelt, et võib-olla jääb tõsimeelsest kutsumusest siiski vajaka. Muidugi võimalik, et ma dramatiseerin asju jällekord üle. Kuid olgu, kuidas on, fakt jääb, et isegi kaitsmise järgselt pole ma üldsegi mitte kindel, kuivõrd suuteline ma nädala jooksul nii mitmeidki postitusi televisioonist või filmidest tegema olen. Ma ei tea. Ehk, ja ma tõesti loodan ka ise seda, on asi lihtsalt teatava rütmi taaskordses kätte õppimises. Noh, kord kui pinge ometi maas on. Aga jah, kuna kaitsmist juba mainitud sai, siis võib juba etteruttavalt öelda, et vähemasti mu mõttetegevusest võtab tuleval nädalal see oma osa (kaitsekõne jmt), mistõttu tekib mul üha karvasem tunne, et “Dexter” on sunnitud taaskogema läinudaastast saatust – esimesed episoodid ühes pundis, edaspidi aga juba eraldi. Ei oskagi öelda, kas säärane lähenemine seekordse hooaja üldkäsitlusele kurja teeb, või hoopiski sellele teene osutab (ega minagi ju enam kõike ei mäleta, eksole). Sest ega avaepisoodi analüüs iseenesest tohutult mahukas välja kukkunud polekski, misläbi on ehk paremgi, kui seda metafoorset lihakraami väheke rohkem luudele koguneb (antud juhul siis veel kahe korra jagu, kuna seda võin vist küll kindlalt öelda, et kaitsmisele järgneval päeval ma küll mitte jälle kirjutama ei asu). Seda esiteks. Ja teiseks peaksin ma nähtavasti end veel ka viimase nädala jagu aega tagasi hoidma, s.t ma ei tohiks püüda end kahe asja vahel lahti rebida. Enese fookusseerimine ainuüksi ühele sihile pole nähtavasti küll eriti tark (ega produktiivne) teguviis, aga säherdune ma juba kord olen, mis teha.
Ja muidugi pole mul aimugi, mil moel nüüd peatses tulevikus erinevad kirjatööd logistilises mõttes välja hakkavad nägema. Kuna ülalmainitu käib kohalikus televisioonis oma rada ehk lihtsalt on, paneb see juba eos ette mõningad piirid. Näiteks võiks tulevikus ideaalis äsja eetrisse jõudnud episoodi analüüs siiamaile ilmuda kusagil paari järgneva päeva jooksul, nädalavahetuse hakuks hiljemalt. Aga ei maksaks unustada, et lõpetamist vajab ka “Firefly” – kolm viimast jagu + film veel jäänud –, mille ajastus sõltub aga otseselt juba minust. Näikse loogiline, et esmastel kordadel sobiks “Firefly”-teemalised kirjutised nädala algusse – kas esmaspäev või teisipäev –, millele siis järgneks nädala teises pooles “Dexter”. Sihuke sättimus jätaks ühtlasi ka mulle piisavalt aega nädalavahetuse alul “Firefly” ära kaeda ning siis sel teemal mõtteid mõlgutama asuda.
Teadagi, kõige ideaalseimas maailmas käsitleksin ma nädala vältel kolme telesarja, kuid ilmselt on ehk tehtavam selline variant, kus kahele telemaiusest inspireeritud kirjutisele lisanduks ka miskit filmi-ilmast. Või isegi rohkem kui “üks”, juba kunagi siis, kui “Firefly”-ga lõpp on tehtud. Sest arvatavasti keegi ei kahtlegi, et filme, mis on kas nägemata, ent millest ma veel kirjutanud pole, või mis on suisa nägemata-kirjutamata, seisab mul ikka juba lausa lademes. Arusaadavalt on head inimesed ümberringi blogosfäärist (keda lõputööga seonduv ei kummita) mitmeidki neist igast kandist puudutanud, aga ehk oskan midagi tõsiseltvõetavat lisada ka omalt poolt. Teine võimalus on muidugi see, et “Firefly” asemele üks teine sari mõelda (jah, uuesti see teema!), sest puhtalt “Dexter”-i peale ka nagu jääda ei tahaks. Liveforthis tegi juba ammuilma juttu “Sons of Anarchy”-ist ja ega nüüd oleks mul juba kõik olemasolev materjal (loe: ühes lisadega DVD-d) ka käepärast. Teine, millest kirjutamise soovist ma vist aasta hakul ka ise mööda minnes juttu tegin, on “Caprica”, mis, ehkki teostusel tihti konargune, võiks temaatiliselt pakkuda aruteluks paljutki – ja on siingi lisamaterjal iga episoodi saatva podcast’ina olemas. Arvatavasti tuleks nii mõndagi veel kõne alla, kuid need olid esimesed, mis mulle käesoleval juhul pähe kargasid.
Ühesõnaga, midagi võiks välja mõelda. Sest mina loen juba päevi, kuniks ma ometi rahu saan.
___________________________________________________________________________
Foto: http://www.legaljuice.com/sorry%20i%27m%20so%20sorry%20i%20apologize%20apology%20i%20am.bmp
No comments:
Post a Comment