Läinud päevade jooksul, nii keskelt läbi poolte ühe käe sõrmede jagu, olen maadelnud varieeruvate audio/video-põhiste lahenditega, millesse süvenemisest ma senini teadlikult distantsi olen hoidnud, kuna eelkõige ei pea ma ennast eriliseks tehnotaibuks, olgugi, et siinkohal on tegemist siiski software’i ning mitte hardware’iga ning teiseks seetõttu, et mul, senimaani, polnud igasugu lõikumisteks-ühendamisteks lihtsalt vajadust. Aga teadagi, elul, vanal sindrinahal, on ju kombeks vingerpusse mängida, kasvõi selliseid, suhteliselt triviaalset laadi. Kuna mu viimasest siinsinasest postingust on juba pea nädal möödas, mõtlesin, et võin samahästi oma viimaste päevade virtuaalseist tehnomadinaist ka siin pajatada. Ehk siis pärast hüpet juba pikemalt…
DISCLAIMER: Olgu juba varakult osundatud – eriti silmas pidades alljärgneva teksti iseloomu –, et kirjeldatav/käsitletav ei ole siinkirjutaja silmis määratletav rangelt illegaalsena. Siinkirjutaja jaoks oleks ennekõike seemneks piiri ületamisel tõik, kui allpoolkirjeldet’ tehnoloogial baseeruvaid produkte hakataks, näituseks, müüma. Kuid siinkohal saab jutletud vaid omatarbest, mistõttu yours truly ei näe selles mingisugust radikaalse väljundiga probleemi. Muidugi on igal inimesel õigus oma arvamusele, ent paluks meenutada, et ka blogosfääris kehtivad privaatsusreeglid ning samavõrdselt ka minupoolne ainuõigus halvustava alatooniga kommentaarid sootuks hävitada. Mis silmist, see südamest, nagu tavatsetakse öelda.
Nii. Ses’ osas suu puhtaks räägitud ning nüüd võib juba edasi minna.
Esiteks, FIREFLY. Pikka aega kasutasin nimetatud sarja puhul suurepärase kvaliteediga faile, mis sisaldasid endas muuhulgas, võimalusel, ka kommentaaritrack’e vastavate episoodide jaoks. Lühidalt, elu oli ilus ja roosamannane. Vähemasti, mis puutus käsitletavasse materjali. Ent mõni aeg tagasi see võimalus järsku kadus ning eriti Joss Whedon’i loomingu järgmise jao valguses (“Out of Gas”), hakkasid olemasolevad väljavaated küllaltki nirud tunduma, sest, teatavasti, sisaldab kõnealune osa ka stsenaristi ning režissööri poolset kommentaari.
Niisiis hakkasin ma tasapisi oma vabamaid hetki pruukima selleks, et leida mingisugust alternatiivi. Ja siinkohal jõuamegi tänase kirjutise poolt viidatud esmase valukohani. Kas keegi oskaks mulle selgitada, mispärast tavatsevad inimesed valmistada põhimõtteliselt poolikuid DVD-R’e mingist teatud üllitisest? Arusaadav, et täismahuline kraam DVD igal diskil võtab sellisel juhul mõistagi ühe laialdase ampsu ruumi, ent minuteada on ju käibel kaks DVD formaati, üks, mis on regulaarse suurusega ja teine, mis on topelt. Mulle käib lihtsalt mõneti üle mõistuse, mispärast keegi üleüldse viitsib kokku ehitada diski, kus nähtavate valikutena lisamaterjal küll eksisteerib, ent sisimas siiski eemaldatud on. Kas pole taolis-mahulise materjali sügavam mõte mitte selles, et luua täielik koopia mateeriast? Loomulikult, inimesi üldiselt ekstrad ei koti, veelgi vähem kommentaarid, kuid see ju ei tähenda, et neid, keda see huvitaks, peaks asetama paratamatusse patiseisu. Või mis? Ühesõnaga, taolist rada pidi sammudes lõpetasin peagi keset kinnikasvan’d umbteed, mistõttu pidin hakkama oma ihade rahuldamiseks muid teid leidma.
Kuna ei ela juhtumisi just maailmajaos, mis tagaks, et kõnealuses (sarja)maastikus käpp konstantselt sees oleks, pole ma õieti iialgi lähemat huvi tundnud, mismoodi ja kuidas sarnaste failide konstrueerimine välja näeb. Aga nüüd, värskeima problemaatika valguses ei jäänud mul eriti muud üle. Mitte, et kogemus omamoodi huvitav ning ehk kunagi tulevikus ka kasulik poleks olnud.
Nimelt avastasin varsti, et ainukese ringiliikuva üllitisena näivad FIREFLY teatavate episoodide kommentaarid eksisteerivat ühel Blu-Ray ripil. Aga siinkirjutaja kodutehnika võimsusest jääb selle ühesest kasutamisest (ilma järgnevate ehituslike nippideta) siiski paraku vajaka. Niisiis hakkasin mõtlema seepeale, mil moel oleks mul võimalik kõnealune audio track eelnimetet’ failist rõõmsalt eemaldada ning rohkem jõukohasele failile “ümber asetada”. Ja ühte küllaltki back-ass-wardly’t teed pidi asi lõppeks ka õnnestus, paistab.
Kõnealuse protsessi juures kasutasin esmalt programmi nimega “MKVExtract” (kuna, teatavasti, ripitakse Blu-Ray kraam justament selles, täpsemalt Matroska, vormingus). Selleks, et nimetet’ programm kasutuskõlblik oleks, pidin esmalt muretsema ka sihukse asja nagu “MKVtoolnix”, kuna põhjustel, millesse ma lähemalt süveneda ei tihanud, töötab esimene mainitud programmidest ainuüksi sel juhul kui asub selle teise kaustas. Vot! Muidugi läks mõnda aega, enne kui ma seda mõistsin ning muuhulgas said ära katsutud ka “MKVtoolnix”-i võimed, mis õigupoolest suutsid samuti ühe kahest audioribast lustlikult eemaldada, ainuke probleem oli vaid selles, et “AVIMux”, mida ma seejärel kasutasin nimetet’ riba ning tavalise avi-faili liitmiseks, oli veendunud, et tegemist pole teps mitte audiofailiga. Aga see selleks. MKVExtract saabus päästma.
Ja edasi läks tegelikult kõik lepase reega. Blu-Ray .mkv fail valitud, näitas programm nagu muiste erinevaid audioribu (ja tegi, muide, sama ka subtiitrite puhul, kuna taoline kraam näib olevat vägagi multifunktsionaalne), mistõttu mul ei jäänud enam üle muud, kui ihaldet’ “riba” lihtsalt välja valida ning “extract” nuppu suruda. Ja mõne minuti pärast oli mul OGG formaadis kommentaaritrack toredasti ka olemas. Seejärel sai lõpetuseks ka proovitud ühe suvalise faili koopiaga ning AVIMux liitis olemasolevale raskusteta lisa-track’i otsa. (Ka selle programmi kasutamine pole eriti keeruline, tuleb vaid nõutud failid “drag’n’drop” stiilis teatavasse aknasse vedada, genereerida andmehulk, alustada ning off you go. Ongi uus, ka ilmselgelt veidike suuremahulisem fail valmis. Ahjaa, ning mkv vormingus ka.
Teisisõnu, ehkki FIREFLY kaheksandal episoodil põhineva kirjutise avaldamiseni jõuan kusagil tuleva nädala lõpul, on mul nüüd vähemasti vastav materjal käe pärast. Ja see teadmine teeb seest soojaks, seda enam, et pidanuna tehnoloogiliste saavutuste toel nii mõningalgi korral selle jao algusele pilke peale heitma (ei, ma pole “Out of Gas”-i veel vaadanud. *veel*.), jäi mind tagant järele saatma mõte, või noh, pigem ehk alateadlik tundmus, et väga võimalikult võib tegemist olla siinkirjutaja lemmikepisoodiga üldse. Vähemasti kui silmas pidada seda, et see kergekujuline taju oli midagi analoogset nii mitmegi olukorraga, milles ma mitme aasta järgsel taas-kaemisel end siiani tihtilugu leidnud olen. Aga võib-olla ma muidugi eksin. Eks varsti ole näha.
Aga see polnud veel päris kõik, millest ma kirjeta soovisin. Siit lähtunud diskussioonist innustust saades olen mõtisklema jäänud, et vahest, seirates käesoleva blogi senist ajalugu, oleks isegi paslik praeguseks teiseks arutlusteemaks võtta THE SHIELD’i kunagise stsenaristi/juhtiv-produtsendi Kurt Sutter’i sulest pärit, küllaltki uus, SONS OF ANARCHY, kuid hakates ka selle puhul lisamaterjali järele kaevama, ei jõudnud ma paraku kuigi kaugele. Ehkki nimetet’ sarja avahooaja kolmeteistkümnest osast sisaldavad kommentaare ainuüksi kolm (kuigi kahtlemata, peab tõdema, võtmeosad), ei ole vähemasti minul senini nende kätte saamine õnnestunud. Olgu, peaaegu isegi oli. Aga siinkohal oleme tagasi eelpool puudutet’ DVD teema juures, mille ohver ka kõnealune üllitis näib olevat. Seega, näib, et kui ma “SoA” sügavamalt ette võtan, olen sunnitud piirduma üldisema, siit-sealt loetud, informatsiooniga, millele jääb paraku autori ning lähemate asjaosaliste perspektiiv lisamata. Aga ma päriselt jonni veel ei jäta ning võib-olla saan ka selle probleemi lõppeks enda kasuks pöörata. Loota ju võib.
Hmm, see olekski vist praegusel momendil kõik. Vahest lihtsalt valdab sind taoline kahtlane tunne, mis oma kulminatsioonina nõuab teatavatele asjadele tekstilise kuju andmist. Ma kindlasti pole esimene, kes midagi sarnast läbi elab, või mis?
No comments:
Post a Comment