Aga t2nud ;) V2hemalt on olemas keegi, kellega kollektiivset privatismi jagada saab, kui just eelnevalt m6iste "kollektiiv" kallal n2rima ei hakka!

"Mad Meni" soovitaksin ma kindlasti 22rmise enesekindlusega 2ra vaadata. V6i v2hemasti proovida. Ja ega ma tegelikult polegi eriline soovitaja tyyp, kuigi kergesti v6ib vastupidine mulje j22da, sest ma olen igasuguste asjadega tavaliselt rohkem kursis kui keskmine normaalne inimene. Aga hingep6hjast soovitada on tegelikult 22rmiselt raske, v6ib-olla et isegi v6imatu. Ja n2iteks mu enese 22rmiselt ambivalentsest lemmikutereast oskaksin ka vast soovitada k2put2it nimesid (NOTE: mis ei t2henda, et ylej22nud oleksid halvemad, shh!).

"Mad Men" muidugi kindlasti ei sobi igayhele. Aga samas, t6si on asjaolu, et parimatel asjadel ongi alati tulihingelised vihkajad ning tulihingelised pooldajad. Kyllap inimene on lihtsalt sedasi "ehitatud" (no pun intended, based on past blogs).

Kusjuures ma leidsin selle Sinu r22gitud filmi isegi yles. Ei, mitte t6mbamismootoritest (niikaugele ma ei j6udnud), aga imdb.com teadis r22kida, et 6.0/10 ning "unique experience". Go figure! Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Loomulikult usaldan ma Sinu v2lkkriitikat antud juhul t2ielikult, aga samas ma olen kindel ka selles, et kui antud filmi telekas n2idatakse, oleks see n2iteks mu vanaema uus lemmik.

Aga kategooria "halb" on iseenesest 22rmiselt intrigeeriv. Ma pean ennast kyllaltki tolerantseks inimeseks ja tavaliselt kandub see yle ka mu vaatamisharjumustele. P2ris mitmed mu "k6igi aegade" lemmikfilmidest on olnud taolised, mida mu "majakonnas" keegi save myself vaadata pole suutnud. V2rskeim n2ide oleks v6ib-olla Garden State (mida 6rnalt vist mingis mineviku blogis ka mainisin...). Yldiselt on taolised situatsioonid alati l6ppenud nii, et filmist/sarjast on mu enese lemmik saanud.

Ega inimestele ei saagi yhesugused asjad meeldida. Siis poleks enam yldse huvitav ju! Lihtsalt teatud tasemest alates pole see enam lihtne arvamuste lahknevus, vaid puhas lauslollus (loomulikult mitte see, mida sina vaatad, vaid see, mida vaatab see, keda sa kritiseerid!). N2iteks ei saa mina ilmselt elu jooksul iialgi aru, miks vaatavad inimesed tantsusid t2htetega (kes p6him6tteliselt polegi t2hed, vaid lihtsalt mingid suvalised C-kategooria "kuulsused", kelle ilmselt ainus kuulsushetk ongi seal saates), laulusid t2htetega, Idolit vmt. Nagu yhes foorumis keegi kirjutas, huvitavam on vaadata sedagi, kuidas v2rv seinal kuivab. Ometi vaatavad seda k6ike Eestis sajad tuhanded ning USAs kusagil paarkymmend miljonit. Meenuvad tötsk22bused ning kysimus: "Miks need inimesed kyll niimoodi teevad?"...

Aga kui m6iste "halb" juurde tagasi tulla, siis minu jaoks isiklikult v6rdub see suhteliselt ekstreemse k2itumisega. Ma lihtsalt panen asja julmalt kinni ja kustutan ta oma m2lust ja/v6i k6vaketastelt. Seda on isegi m6ned korrad juhtunud. Aga mitte rohkem. Ma suutsin vaadata umbes tunni Kristuse Kannatusi, misj2rel mul hakkas fyysiliselt halb ning ma enam lihtsalt ei suutnud. See pole kyll eriti kandev fakt selgitamaks, kas t6epoolest oli halb film. Aga mu organism ilmselt vaidlustaks selle. V6rdluseks suutsin ma l6puni vaadata Reekviem Unistusele, mis n2iteks mu kunagise tuttava isa kinost v2ljudes oksendama ajas. See asjaolu annaks vaidluses mulle justkui eelise, aga see selleks. V2hem kui tunni, pigem kusagil poole tunni ringis, suutsin ma vaadata uh, mis selle nimi nyyd oligi. Seda vampiirifilmi, kus Hugh Jackman ning Kate Beckensale m2ngisid. Ma vajutasin stop, kui ma n2gin Beckensale'i vibuga vampiire laskmas, endal 20 cm kontsad all.

Kuid see k6ik on lihtsalt jutt, kuna kasv6i "Mad Men"-gi pakuks kindlasti elemente ning pisidetaile, mis laiemale enamusele v6ib-olla, et vastuv6etamatud oleksid (sealjuures jumalale t2nu, et asi jookseb USAs kaabli peal, muidu oleks ilmselt ammu "canceled" olnud!). Mis seal ikka, ega kellegile ei saa ju tegelikult ettekirjutusi teha, mis sellest, et kritiseerida ning "oma asja" paremaks pidada saab alati.

Minul l2heb ilmselt aega, kuni MM m6neks ajaks justkui unustusse vajuks. Ja hetkel on yleyldse withdrawal syndrome, kuna on t2pselt n2dal finaalist möödas. Arvatavasti l2heb omajagu aega, enne kui Frank O'Hara luuletus ning Peggy lausutud read mul enam t2ielikult meeles ei pysi. Aga nagu paljude asjadega, mida k2esolev jutuke v2hemal v6i rohkemal m22ral puudutas, pole ilmtingimata tegemist millegi halvaga. Pigem vastupidi.