BSG Happend, but most likely nothing like this will never happen again.

Ma tegelikult võitlesin päev otsa sihukse alateadliku soovi vastu veel midagi kirjutada, nüüd juhtusin ma aga lugema veel üht blogisissekannet ja ei saa minagi enam otsusekindlalt vaiki olla.

James Hibberd, HollywoodReporterist, kirjeldab tundeküllast vaid sarja castile ning nende perekondadele mõeldud reedeõhtust screeningut Põhja-Hollywoodist. Vaatama asuti samaegselt televisioonivaatajatega, aga esmalt võtsid sõna nii mitmedki sarjaga seotud juhtfiguurid, sh Ron Moore, Edward James Olmos ning isegi Sci-Fi kanali programmingu juhtiv asepresident Mark Stern. Kõigest lähemalt, sealjuures paari sõnaga ka Hibberdi enda muljest, saab lugeda siit:
http://www.thrfeed.com/2009/03/the-battlestar-screening-finale.html

Ühesõnaga, muidu ma võib-olla polekski kirjutama asunud, aga Ron D. Moore'i, BSG looja, juhtivprodutsendi ning ka peamise stenaristi järgmised sõnad läksid mulle hinge:

"I really don't want this to happen, [t]onight there is a 'Battlestar Galatica.' Tomorrow there was. I'm sure there will be reunions and retrospectives and extended cuts -- and other ways for me to make money. And some solace can be found. But what has happened now. I'm looking out at faces here who are in anticipation of watching a new 'Battlestar Galactica' -- and that will not happen again."

Arvatavasti igavesti reflekteerib öeldu ka minu enese mõtteid. BSG film, mis peaks eetrivalgust nägema vist kusagil sügisel võib ju tulla ning olla isegi täesti hea (milles ma tegelikult ju eriti ei kahtlegi, olles juba paari BSG episoodi varal näinud, kuivõrd hea reshissöör suudab Olmos olla), aga see poleks enam päris SEE. Pole ju BSG puhul tegemist STARGATE SG-1'ga (ja ma ei too seda võrdlust sugugi mitte halvas valguses - on nimetatud samuti üks mu kõigi aegade lemmiksarju), millest filme vorpida saaks ju tegelikult lõputult. Ja teatud mõttes on seda ka juba tehtud ning võib-olla tehakse teatud mahus ka edaspidi. Ja siis on veel SG-A, mille MGM põhimõtteliselt selleks riiulisse tõstiski, et "filmid lihtsalt müüvad paremini". Mitte, et SG-A üldse kannataks äranimetamist üheskoos ülalmainitutega. Aga see selleks. Mida ma öelda tahtsin, on see pelk asjaolu, et BSG LUGU on otsa lõppenud. Alatiseks. Ükski film, kui tahes tasemel, ei suudaks seda enam elustada. Muidugi, kui välja arvata asjaolu, et sul on võimalik vähemalt veel ühekski korraks näha armastatud karaktereid ekraanilt vastu vaatamas. Paljuski nagu kunagised FARSCAPE'i filmifeatuurid, mis justkui samuti taaselustasid vanu mälestusi. Aga lõppude lõpuks ei olnud nemadki enam päris *see*. Oma eneseirooniliselt kurvhapul moel on see kõik isegi omajagu naljakas. On ju BSG "ring" täis sõna otseses mõttes. Kogu nelja hooaja pikune lugu, mis aegade jooksul tõi esile arvukalt paralleele ning tõsist kriitikat ka meie siitsinatse ühiskonna suhtes jõudis lõppude lõpuks otsaga MEIE juurde tagasi. Teadvustuseni, et ei, need karakterid ei olnud loodud sugugi mitte meie näo järgi, vaid olid hoopistükkis näoandjaks meile. Nad olid meie eneste sügavate vigade, valede valikute, karmide otsustega esivanemad. Need, kes vormisid ühiskonna, milles me elame täna. Loomulikult on see raske pill, mida alla neelata. Ja seepärast veereb ka enamus BSG finaali lõpuhetkeist nii mõnegi fänni silmi pilgutamatagi maha, aga minu jaoks on see midagi siiralt üllast - tõeline saavutus millegi ütlemiseks, mida tänapäeval televisiooniekraanilt just tihti ei öelda. Muide, kui täna TV3 seitsmeseid uudiseid vaatasin, jäi silma üks uudislugu, mis tutvustas mingisuguseid erinevaid imelikke masinaid, erinevates funktsioonides. Oli vist mingi omalaadne näitus või midagi taolist. Üks "leiutis" pärines vist Hiinast või igatahes kusagilt Aasiast ning kujutas endast lühidalt öeldes mingisugust erinevate toitude andmebaasi. Iseenesest ju ei midagi tähelepanuväärset, eks? But here's the kicker... Masina point seisnes nimelt selles, et sa asetad ta peale erinevad nö "toortoitained" ning tema teatab sulle seepeale, mida sa nendest teha saad, ühes vastava retseptiga. Tahtmatult liikus mu mõte seda kõike nähes BSG Time Square'le 150 000 aastat hiljem pärast kolonistide/cylonite elama asumist Meie Maale. Ja suurele ekraanile, mis näitas erinevaid pilte juba suhteliselt haritud välja nägemisega robotitest. Ekraan, mille all servas laiutas kiri: "Advancements in robotics". Kui kaugel, kui mõelda päris tõsiselt, ausalt ning realistlikult, üleüldse on aeg, mil meie kui inimkond, kahandatuna samalaadseks järjestsurevaks 50 000 pealiseks inimkarjaks, seisame samade valikute ees? Lihtsam ning kergem oleks ju mõelda, et midagi sellist ei juhtu ning et BSG oli ja on ju vaid tühipaljas telesari, peale selle veel "sci-fi". Aga õhku rippuma jääb ikkagi kergelt hirmutav tententslik what if?-küsimus. Et mis siis, kui cylonite kollektiivsel hübriidolemusel (kokku nägime me neid siis sarja vältel kolm, kui kaasaarvata ka Kara abikaasa Sam), oligi ja ongi oma alateadliku väljapurskega tegelikult rohkem õigus, kui igaüks meist mõelda tihkaks. What if...

All that is happend before, will happen again (?)

Ja kuigi BSG, mille vast põhilisemaks ning sügavaimaks iseloomustavaks sõnaks võiks pidada "valikuid", jätab ka otse keset oma coda't figuratiivse palli siiski meie kapsaaeda, ei näi kellegikõrgema nähtamatud saadikud - Caprica 6 ning Baltar (keda ma isiklikuks määratleksin kui "liigutajaid" - suunasid nad ju mõlemad oma vastavaid surelikke pooli [6->elav Baltar, Baltar->elav 6] võtma vastu teatud otsuseid ning sooritama teatud tegusid) - fakti, et meie kui tsivilisatsiooniga midagi teisiti võiks minna - just eriti tõsiselt. Tõsi küll, Kuuel püsib lootus, et vast Saatuslik matemaatika eksib vähemalt kordki ning muutujad ei korda ennast. Aga ometi näevad nemadki enda ümbruses paralleelseid märke, mis, kui asetada meid metafoorselt BSG konteksti (mida ma ju tegelikult siin viimased 100+ sõna juba teengi :) ), ei erine sugugi sajandite taguse esivanemateuniversumi hukku kuulutavaist märkidest:

Caprica 6: "Commercialism, decadence, technology run amok. Remind you of anything?"
Baltar: "Take your pick. Kobol, Earth-the real Earth before this one, Caprica before the fall."

Aga olgu. Käsi südamele pannes, ma võib-olla tõepoolest lihtsalt jahvatan siin selleks, et asjale mitte joont alla tõmmata (ja ma ei ütle nimelt, et 'peale'). Ainus ma muidugi ei ole, kellel huvi on, võib lugeda harukordselt mahukat sissevaadet BSG finaalile Chicago Tribune'i ajakirjaniku Michelle Ryani blogist:
http://featuresblogs.chicagotribune.com/entertainment_tv/2009/03/battlestar-galactica-daybreak-finale-moore-mcdonnell-olmos.html#more

Muuhulgas on tal seal ka intervjuu sarja looja Ron D. Moore'iga, kes nimelt kolm finaalvaatust kirjutas (juhuks, kui ma veel seda maininud ei ole). Ära toodud on ka transkript Ühendatud Rahvaste koosistumisest, kus Moore, Olmos ja mõni teinegi võtsid osa inimõigusi ning muud puudutavast ümarlauast/pleenumist, kus peamiseks jututeemaks oligi just see, mil moel on taolisi küsimusi puudutanud oma kulgemise ajal BSG. Äärmiselt huvitav lugemisvara (ja ma olen selle kõik isegi läbi lugenud, kaasaarvatud Ryani enda nägemusest kantud kommentaarid - tõsi küll, noid vast võib-olla mitte nii põhjalikult).
Teiseks heaks kirjutajaks on Alan Sepinwall, kes on TV kriitik The Star-Ledger'i juures. Tema nägemuse BSG finaalist võib leida siit:
http://sepinwall.blogspot.com/2009/03/battlestar-galactica-daybreak-part-2.html

Aga mis seal siis ikka. Nagu olen juba korduvalt ja ilmselt ära tüütamiseni maininud, oleks raske rääkida BSG erinevate karakterite lõplikust kokkuvoolavast terviklikkusest, sest juba ainuüksi see asjaolu tingiks selle, et peaksin olema BSG-st kirjutanud juba ammu-ammu. Jah, retrospektiivis on tõesti kogu südamest kahju, et ma seda ei teinud. Ja võib-olla teatud mõttes olekski etem, kui see bloog oleks alguseks peale käima läinud mingisuguse eesmärgiga. Kasvõi millekski taoliseks. Teisest küljest, ma vaatan siiski ääretult suurel hulgal sarju ning sellisel juhul ma kirjutaksin end varem või hiljem lihtsalt rumalamaks kui ma juba kord olen. Ja kunagi peab ju hing leidma aega õppimiseks ka (mida kusjuures pole viimasel ajal just palju ning ülehomme on mul juba miski töö miskite rahvapillide jm säärase peale [kes arvab, et ma olen väheke vale ala peal, say aye]). Ühesõnaga, niivõrd kuivõrd ma ka ei tahaks, erinevaist karaktereist eraldi vist siiski rääkima ei hakka.
Kui ainult, siis seda, et ütleks ära ühe väikse pisinägemuse, mida ma eneselt kohe üldse maha raputada ei saa. Ja võib-olla oli see lihtsalt mu liigselt seoseid otsiva kujutlusvõime kõrvalprodukt, aga... Eelnevalt sellele, kui kui meile näidatakse tänapäevast Times Square'i 150 000 aastat hiljem, zuumitakse pilt väiksele Herale, kes rohu sees ringi hüpeldes heidab korraks pilgu taevasse, jäädes tähelepanelikult silmitsema. Seejärel liigub kaamera linnulennult üle erinevate maa elementide (kõrb, mets et al) ning, jäädes lõpuks pidama suurlinna maketil, ilmub kiri: "150 000 years later". Kas ei oleks võinud mitte olla, et kusagil oma teadvuses, mis on kollektiivselt jagatud inimeste, cylonite ning eelkõige mõneti tulevikku ennustavate hübriididega, aimas väike eriline Hera kõike tulevat justkui ette? Küll mõistmatult ning alateadlikult, aga siiski. Ja kas sellisel juhul ei saanud see osa tema sisemisest minast, mis otsekui veel mäletaks aastatuhandete tagust tehnika võidukäiku Capricas ning mujal (ja sellega seonduvat saatuslikult tapvat uudishimu), justkui tema paremast poolest võitu?
Sest kuidas muidu oleks tema meie ühiskonna Eeva.

EDIT: Ahjaa, ja kõige viimase asjana! Tahaksin juhtida tähelepanu ka ühele võib-olla vähetähtsale, aga sellegipoolest äärmiselt teretulnud ning heale nähtusele - nimelt sisaldab mingi hetk välja tulev BSG S4 DVD laiendatud versioone, vist kui mu mälu mind ei peta, ca. 3'st episoodist, kaasaarvatud Daybreak'i teisest osast. Ilmselt lugesin seda kõike Ryani blogist ning detaile enam päris hästi ei mäleta, aga kõik need episoodid (ei oska samuti peast öelda, millised peale finaalosa veel kõne alla tulid - kuigi üks peaks olema ka see episood, millele Olmos reshissööriks oli) - või ka ainult finaal, täpselt ei meenu - peaksid olema kusagil 15-20 minutit tavapärasest pikemad. SO SAY WE ALL!!!