8/30/09

Firefly, “Shindig”: Retro-ulme oma parimas võtmes

Kusagil läinud  nädala lõppjärgus sai internetiarvaruisse paisatud viimane DEXTER’i-teemaline kirjatükk (vähemasti, mis puudutab noid episoode, mis ka mingisuguse eestimaise telekanali pealt jooksnud on), mistõttu nüüd on aeg sealmail, et paslik suunduda Joss Whedon’i ainulaadse kultussarja FIREFLY manu, millest sai mäletatavasti lubatud rohkemat virtuaal-verbalistlikku süvenemist, kui ajad-olud seda senini lubanud on. Muidugi, tõsi ta on, et ka sellest lubadusest on juba omajagu aega möödas. Ja ega ma seda muudmoodi põhjendada oskagi, kui inspiratsioonipuudusega, mis on omakorda tingitud vähemasti osaliselt pealiskaudsest muljest, et senikirjutatu ei näi olevat äratanud erilist lugemishuvi. Mis muidugi ei tähenda sugugi mitte seda, et ma laseks sedavõrd “toonusel” langeda, et kord alustatu üldse katki jätkasin. Ent vähemasti on tegemist enam-vähem relevantse põhjusega, miks asjad viimasel ajal niivõrd palju veninud on. Aga see selleks. Nüüd juba pikemalt FIREFLY neljandast episoodist “Shindig”, mis peegeldab üsna kujukalt, mispärast on sarja puhul tegemist sedavõrd originaalse loometööga…

You’ve a strange sense of nobility, Captain. You’ll lay a man out for implying I’m a whore, but you keep calling me one to my face.”
- Inara Serra
I might not show respect to your job, but he didn’t respect *you*. That’s the difference. Inara, he doesn’t even see you.”
- Kapten Malcolm ‘Mal’ Reynolds
___
Sure. I got a secret. More than one. Don’t seem like that I tell ‘em to you now, do it? Anyone off Titan colony knows better than to talk to strangers. You’re talkin’ loud enough for the both of us, though, ain’t ya? I’ve met a dozen like you. Skipped off-home early. Minor graft jobs here and there. Spent some time in the lockdown, but less than you claim. And you’re, what, a petty thief with delusions standing? Sad little king of a sad little hill.”
- River Tam
Ka “Shindig”, sarnaselt sarja kahe avajaoga, omab DVD’l kommentaariträkki, kus seekordselt jutlevad kõnealuse episoodi stsenarist Jane Espenson (ja ehkki “Shindig”-i stsenaarium on FIREFLY puhul tema sulest ainus, võib Espenson’iga seoses üles loetleda aukartust äratava hulga produtseerimis –ja kirjutamistiitleid muuhulgas nii Whedon’i kuulsaimast telesarjast BUFFY THE VAMPIRE SLAYER, suurepärasest BATTLESTAR GALACTICA-st, Joss’i uusimast üllitisest DOLLHOUSE-ist,  tuleva-aastasest mõttelisest BSG jätkust CAPRICA-st, mille juures naine on ka juhtivprodutsendiks ning BSG filmist “The Plan” - mis peaks USA eetris esilinastuma mõne kuu jooksul – mille stsenaariumi taga ta samuti seisab), kostümeerija Shawna Trpcic (kusjuures ongi sehuke nimi ja ma ei jätnud tähti vahelt ära!) ja lõpuks Morena Baccarin, kes kehastab sarjas “kompanjoni” elukutset omavat Inara Serra’t.
Baccarin mainib “Shindig”-i audiokommentaaris muuhulgas, et üks hunnitumaid külgi FIREFLY puhul on selle oskus panna erinevaid ajastuid omavahel “abielluma”. Ja vähemasti kõnealuse episoodi taustal – ja teataval moel ka kogu sarja esimese kolmandiku taustal, kus River’iga seonduv mütoloogia alles hakkab tasahilju hoogu sisse võtma – polekski ilmselt võimalik tabavamalt väljenduda. Ja nii pakub “Shindig” – FIREFLY ühtekokku neljas episood – vaatajale nii mõndagi, alustades vesternlikust kõrtsikaklusest, jätkates värvika 1700. aastate õukonnakultuuriga ühes selle tantsude, kostüümide ja ka duellidega ning lõpetades mahlakalt rütmilise, circa 1800. aastate Inglismaalt pärineva, Cockney aktsendi pruukimisega. Teisisõnu, senisest ehk tugevamalt ning selgepiirilisemalt võib “Shindig”-i puhul tajuda FIREFLY’le omast ainulaadset “retro-ulme” essentsi kui sellist. Ent Whedon’i sarja võlu ei seisne ainuüksi selles, et kujutatavat maailma esitatakse läbi retroulmelise prisma, mistõttu karakterid elutsevad tihtilugu otsekui rikkalikult koostatud segus tänapäevase maailma erinevate nurkade varieeruvatest minevikukildudest. Ei. Pigemini seisneb see justkui mänglevas oskuses siduda kord-olnu (ja seda õigupoolest meie kui vaatajate perspektiivist, kuna tegelaskujude jaoks on tegemist liiatigi ürgse ajaga, et sest’ midagi teada – elatakse ju FIREFLY’s teatavasti circa 2500. aasta paiku) ühtlaseks tervikuks erinevate futuristlike elementidega, nagu näiteks kasvõi relvaskännimismehhanism, millest antud juhul vanaaegse tegumoega ballile saabujad läbi pidid käima või hotelli futuristlik ukselink, mida pruugiti võtme asemel. Aga ruttan asjaloos võib-olla, et liialt ettegi, ehk esmalt siis mõne sõnaga kõnealuse episoodi sisust.
Olles vahepeatusel ühes linnas, kus kord juba ka varem viibitud sai, nimelt Persephone’l, kuhu siirduti eesmärgiga leida tööd ning täiendada erinevaid varusid – ning kus juhuslikult satub tööotsale ka Inara, kellele tema kauaaegne klient, Atherton Wing (kelle sooviks oleks muuhulgas seegi, et naine ainumalt talle eksklusiivseks muutuks, s.t ta tahaks, et Inara oleks ainuüksi tema isiklik kompanjon), oli eelnevalt saatnud kutse ühele, nagu naine ise väljendub, “aasta tähtsaimale ühiskondlikule üritusele”, mille juures mees tahaks, et Inara tema saatja oleks -  ristuvad aga kapten Mal’i ning Jayne’i teed taaskordselt Badger’i nimelise tegelasega (kelle rollis võib näha võrratut Mark Sheppard’it, kelle näitlejatööd võib muide nautida ka BSG-s, kus meest sai näha advokaat Romo rollis. Espenson et al nendivad audiokommis ka ise, et Sheppard’iga olla meeldivalt lihtne töötada olnud – pandi mehele Badger’i kostüüm selga ning kehastuski hoobilt nõutavaks karakteriks. Olgu veel ka mainitud, et illegaalseilt tehinguilt teeniva Badger’i tegelaskuju tahtis Joss algselt mängida ise), kellega Firefly meeskond viimati vististi pilootosas “Serenity” lähemalt kokku puutus. Ja ehkki viimati ei mindud lahku üldsegi mitte sõpradena, mistõttu esialgu avastab kapten Mal end kiirelt “ametivenna” püssipära eest, on Badger’il õigupoolest puhtalt ärilised kavatsused, pakkudes Mal’ile äritehingut, kus viimane peab ühe kohaliku – nimega Warrick Harrow - kauba käesoleva planeedi väliselt maha müüma, kuna ilmselgelt olla tegemist taolise kraamiga, millest mees tavameetmeid rakendades lahti ei saa, mistõttu tal on vaja taolist – endale juba teatavas ringkonnas nime teinud – smuugeldajat nagu Mal Reynolds. Ja niisiis selgub peatselt, et ka Firefly kapten peab sammud kohalikule ballile sättima, kuna Badger’ilt kuuleb ta, et mees, kellega tehing – millest ka Badger oma osa ihaldab – sõlmitama peaks, on üks paljudest üritusel osalevaist koorekihi esindajaist.
Ehkki küllaltki iseäralikele lähedussuhetele Inara ning Mal’i vahel on FIREFLY möödavlikult õrnakoeliselt vihjanud varemgi, leiab see šüžeeliin kõnealuse episoodi foonil värske taseme. Esmalt aimdub see Inara ning Mal’i tantsust (mis loomulikult Atherton’i silmnähtavalt ähmi ajab)(*) ning seejärel läbi kaptenipoolse teenitud lõuahaagi Atherton’ile, kui too oma “kompanjoni” vääritult kohtleb, määratledes naist kui enda, raha eest muretsetud, omandit. Teataval moel väljendubki selles see omalaadne “tõmme”, mis Inara’t ning Mal’i ühendab – naise ametivaliku kohta sageli valusaid nalju heita on mehele tema enese silmis otsekui lubatud, ent kui ka keegi teine midagi taolist teeb/ütleb, astub ta naise au eest välja. Ja käesoleval juhul, kasvõi vere hinnaga, kuna selgub, et oma väljakutsuva tegevusega kutsus Mal Atherton’i duellile. Ja nii saab Mal’ist omamoodi “kogemata-rüütel” oma südamedaamile, kes, omandanud oma ametiks vajalikul koolitusel muide ka mõõklemiskunsti, asub Mal’i – vähemasti mõne aja vältel – juhendama, kuna teatavasti on Atherton mõõgaga küllaltki kibe käsi (ja, nagu Warrick Harrow, kes pakub end ka Mal’i sekundandiks, räägib, on Atherton juba oma tosin meest “pika teraga” manalateele saatnud). Antud seoses räägibki Espenson audiokommis veel, et teataval tasemel võikski ehk 2500. aastate “kompanjoni” mõtteliselt võrdsustada kunagise geišaga. Sarnaselt Inara’ga olid nemadki igakülgselt, ka relvade osas, koolitatud (mõõklemisega seonduva kohta, nendib Espenson, leidis ta aga detailsemat informatsiooni internetist(!)). Muidugi, pidades silmas sarjas kujutatava maailma üleüldist tausta, on taoline paralleel ka täiesti loogiline, kuna – nagu eelnevaiski kirjutistes mainitud sai – FIREFLY maailm on teatavasti segu erinevaist vaataja jaoks tuttavlikest elementidest ning kultuuridetailidest nii USA kui ka Hiina minevikust (pluss veel ka fakt, et sarjas figureeriv valitsusorgan ehk Alliance – nagu ühes eelmises audiokommis rääkis Whedon ise – loodi ühtsusena kummastki suurriigist).
(*)Espenson mõistab Mal’i ja Inara tantsustseeni muide “Jane Austenliku stseenina”, s.t et talle näib uskumatuna, et sai võimalusena kirjutada midagi sellist simultaanselt kosmoselaeva jm seonduvaga.
Ent samaaegselt Mal harjutab hotellitoas – kuhu ta suhteliselt sunniviisiliselt topiti (et ennetada mehe võimalikku duellieelset kadumist) - külastab Serenity’t Badger oma meestega, teatamaks ülejäänud meeskonnale, et ehkki nende kapten on endale järjekordselt häda kaela tõmmanud, on tema võtnud nõuks hoolitseda selle eest, et Jayne, Zoe jt laeval paigal püsivad, ega torma päästeretkele – on ju Persephone ometigi tema kodu ja äritegemiskoht, mistõttu ei sooviks mees sugugi, et teda mingisuguse suurema mölluga (mida kapteni hotellist välja päästmine vmt kindlasti oleks) seostataks.
Ja kui parajasti nii Serenity meeskonnaliikmed kui ka Badger oma kaaskonnaga laeva kaubaruumis aega parajaks teevad, satub teiste juurde jalutama ka River, näides olevat jällekord vaid omaenese maailmas. Tema vend, Simon, tormab seetõttu tüdrukut kiirelt maha rahustama, et ära hoida viimase avastamist Badger’i poolt, mis kindlasti ei tooks kaasa häid tagajärgi, eriti kui mees lõpuks mõistaks, kellega on tegu. Kuid River’il on veel kõigi jaoks üllatus varuks.
Nimelt näib ta otsekui tühipalja peanõksatuse ajel ära märkivat Badger’i aktsenti (mis, muide, on 1800. aastate Inglismaalt pärinev Cockney aktsent), et seejärel järsult koherentsena ühe ülivõimsa monoloogi ajel (mis on ülal ka tsiteeritud, kuna ma lihtsalt ei saanud enesest ses’ suhtes võitu – oli River’i monoloogistseen ju õigupoolest üheks aluspõhjustest, miks mulle esmase vaatamise tulemusena nii Glau karakter kui ka sari tervikuna sedavõrd sügava mulje jättis) mehele justkui mõista anda, et tegemist on kellegagi tema kunagisest kodukohast, Titan’i kolooniast. Aktsendi kasutamine (algselt pidi sama monoloogi asemel olema samavõrd välja mõeldud lugu sellest, kuidas River Serenity pardale välja jõudis), nagu Espenson “Shindig”-i audiokommis räägib, oli olnud Joss’i idee ning oli mõeldud kujutama võimalust kellegi nõrkusehetke tabamiseks, haarates sealjuures kinni viisist, mil moel keegi räägib. Teisisõnu, sa kaotad end tema aktsenti, teed end niivõrd palju neiks kui võimalik, muutes ennast sealjuures täiesti nähtamatuks. Ja nii oligi Whedon välja pakkunud, et River võiks “lugeda” Badger’it ning rääkida mitte sellest, miks tema laevale sattus, vaid sellest, kuidas tema meest näeb. Siiski, mõneti ehmatav pole tegelikult mitte niivõrd River’i aktsent – leiavad “Shindig”-i audiokommis Espenson, Baccarin ning Trpcic - vaid see, et esimest korda ajab tüdruk lause lause järel seostatud juttu.  Ja siinkohal müts maha Summer Glau (kes, nagu samuti audiokommist selgub, on loomulik talent varieeruvate aktsentide esitamiseks) näitlemismeisterlikkuse ees. River’i tegelaskuju kui selline poleks pooltki nii köitev, kui tema kehastusena ei näeks Glau’d, kes otsekui mängleva kergusega žongleerib piinavlikust minevikust tingitud hullumeelse ettearvamatuse ning kohatiste selgushetkede piiril. Ja ehkki terviklik FIREFLY cast on iseenesest nagu valatud oma rollidesse, pole kasvõi kõnealuse – olgugi vaid lühiajalise – stseeni ajel kahtlustki, et Glau on nähtavast seltskonnast üks võimsamaid. Pealegi – nagu selgus ühest esimestest episoodidest pärinevalt audiotrack’ilt – isegi sarjas Simon’it kehastav Sean Maher hakkas juba eos Summer’it hoopiski River’iks kutsuma. (Ja ehkki püüdsin pingsalt iseendale selgeks teha, et oleks targem ülal nähtav hetktõmmis võtta hoopiski Mal’i ning Atherton’i duellist (või isegi Mal’i/Inara kammerlikust tantsust), jäi viimaks siiski peale mu enese subjektiivne meeldivus ja pildil võib näha River’it keset oma monoloogi.)
Ja ehkki läbi kivide ja kändude õnnestus Mal’il duell siiski enda kasuks pöörata (mõõgavõitlus filmiti muide Disney rantšos) - mistõttu Harrow’le jättis mees piisavalt sügava mulje, et oma kaup tema kätte usaldada (transporti vajavaks “kaubaks” oli kusjuures mitmepealine lehmakari, mida kuni “mahapanekukohani” peab Serenity hoidma oma  kaubaruumis; ja, keda huvitab, tegemist polnud sugugi pärislehmadega, vaid puhtakujulise CGI loominguga) – siis “Shindig”-i lõppresultaadiks võiks pidada tõdemust, et kuigi nii Mal kui Inara pole osake teise maailmast, ei kuulu nad õieti kumbki ka sellesse eluilma, mille nad enese jaoks valinud on. Hinges on Mal veel siiski aastate tagune vabadusvõitlejast sõdur, kes on alati valmis kaitsma nõrgema au ning käituma väärikalt (mistõttu pahatihti, nagu eelmised episoodid on näidanud, pole vargaamet üldsegi mitte nii tulutoov kui esmapilgul näikse), samas kui Inara – kelle ametiks on teeselda erinevate meeste vastu olematut armastust – on tõtt-öelda üksi, mistõttu valik Serenity ning tema meeskonna ning ärahellitatud dändile “isiklikuks kompanjoniks” olemise vahel on õigupoolest, nagu öeldakse, no brainer.
Üht-teist veel:
<*> Kostüümidisainer Shawna Trpcic räägib “Shindig”-i audiokommentaaris, et ballil nähtavad kostüümid valmistati konkreetselt 1700. aastate tegumoodi silmas pidades. Antud seoses oli näiteks ka ballil nähtav Atherton Wing’i kostüüm traditsiooniline India ülikond (ehkki jäi täpsustamata, mis ajastusse see kuuluda võib).
<*> Kommentaarist selgub seegi, et “futuristlik ukselink”, millega Inara Mal’i hotellitoa ukse avab, oli tegelikult lambipirn ning ukselukk pirnipesa, seega, täiesti praktiline ning sugugi mitte eriefektiline lähenemine.
<*> Kuid Harrow lehmakari polnud ainus CGI abil loodu. Ka äärmiselt uhke kroonlühter, mis ballisaalis laes ripub, rajati sarnasel viisil.
<*> Muljetavaldavat ballistseeni, mis nägi tõepoolest välja nagu mingisugusest tavapärasest kostüümidraamast “välja lõigatu”, filmiti simultaanselt pea –ning käsikaameraga.
<*> Ja ehkki absoluutselt kõigest lihtsalt ei saa, ega tegelikult pole ju ka üksipulgi mõtet, juttu teha, tuleb ikkagi vähemasti ära märkida, et Adam Baldwin’i mängitud Jayne on täie kindlusega üks geniaalsemalt isikupärasemaid “mühakaid”, kelle peale mina juhtunud olen. Muidugi ei tee siinkohal paha ka Baldwin’i hindamatu miimika, mis pidevalt ühe või teise näoilme võrra rikkamaks saab.
Aga olekski kõik FIREFLY neljandast episoodist, “Shindig”. Järgmisena, ning eeldatavalt tuleva nädala jooksul, tuleb kõne alla sarja viies jagu, “Safe”, mida võib ühtlasi pidada esimeseks tõsiselt River’i-keskseks osaks.
___
Fotol: Summer Glau (River Tam). VLC snapshot, erakogu.

No comments: