“Reavers ain’t men.” - JayneNüüd, kus sarja põhimõtteliselt kaks pilootosa, üks õigekujuline, teine aga pealesunnit’, on ära nähtud, olen jõudnud omaette teelahkmele, kuna FIREFLY ühtekokku kolmas episood “Bushwhacked”, pärinedes seekord täielikult ainuüksi Tim Minear’i sulest, proijtseerib juba püsivama ning uurivama silmapaari sellesinatse maailma suunas, millesse meie põhikarakterid elutsema on asetatud. Maailm, millest nii “Serenity” kui ka “The Train Job” esitasid vaid üksikuid ning kiirelt silmist kaduvaid detaile ning elemente, mida tavaliselt juhtusid laiahaardelisemalt raamistama kas variatsioonid aegade hämarusest pärinevaist inimkultuuride jäänukeist (nn “vesternimaailm”, hirmkauge ajalugu inimese jaoks aastal circa 2500) või näiteks sagedased hiinakeelsed fraasid(*), mida Serenity meeskonnaliikmed et al tihti pruukima juhtusid.
(*)Muide, “The Train Job”-i audiokommentaaris lausuvad Joss Whedon ning Tim Minear ka üht-teist seletuslikku eelmainit’ fraaside sisse toomise kohta. Nimelt ilmneb, et FIREFLY universumi üleüldise valitsusaparaadi – Alliance – taha peitub USA ning Hiina ühendus. See fakt annab tunnistust asjaolust, et Whedon’i poolt loodud maailma varasema ajaloo keerdkäikudes kaks maailma suurriiki ühinesid ja segunesid, luues küllaltki ainulaadse null-punkti selleks, et kahe kultuuri sügav ajalugu moodustaks midagi kolmandat ning omaette ajastu-näolist. Väga huvitav idee iseenesest. Ja isegi teistkordselt FIREFLY vaatamisel ei riiva harjumatus keeles fraasid, mida ka ei tõlgita, sugugi mitte kõrva. Otse vastupidi, whedoneslikult visualiseeritud multiplekse väljanägemise ja –kuulmisega maailm mõjub imetabaselt terviklikult, justkui oleks selline resultaat midagi tavapäratut, midagi, mida ei juhtu just sageli. Aga see ongi ju Whedon, ehk teisisõnu: case closed.
Aga kuna FIREFLY kaks avaosa žongleerisid metafoorsel palgiotsal, mida iseloomustas karakteriseerimise ning sellega kaasneva taustinformatsiooni kiireloomuline ning minimaliseeritud esitus, jäi teatav kraam loomulikult ja paratamatult perifeeriasse ehk vaid tühipaljale nimetamistasandile. Üheks selliseks elemendiks oli “Serenity”-is mainit’ “reaver”-id, kelle küüsist meeskonnaliikmed ning värsked reisijad toona kõigest väest põgeneda üritasid (ja mis tänu Wash’i hulljulgetele piloodioskustele ka õnnestus). Reaver’id kujutavad endist nimelt iseäralikku
FIREFLY kolmanda episoodi - “Bushwhacked” – keskseks teemaks ongi sõna otseses mõttes reaver’ite poolt järatud transpordilaev – mis oli olnud teel eluks kõlblikuks “terraformitud” planeedile, pardal grupp perekondi - mille üksildase hulpimise peale Serenity ühes oma meeskonnaga kogemata satub (põrgates esimese asjana kokku surnukehaga, mis arvatavasti laevalt pärines). Peatselt selgub aga, et laevalt ainsa ellujääjana ära päästet’ mees - kes ainsaiks sõnadeks on pidevad pominad “ei mingit halastust” - on õieti “imekombel” reaver’ite käest pakku pääsenud ohver, kuigi, nagu nendib Mal’gi, pole “päästetu” elu enam elamist väärt. Kapten järeldab nimelt, et reaver’id soovisid mehest luua teist omasugust, misläbi nad sundisid viimast pealt vaatama kõiki neid koletuid tegusid, mida tema laevakaaslastega läbi viidi. Ehk, vaadates koletuslikku sügavusse – ettekujutamatusse pimedusse - kahetsusväärsesse inimsuse kalmistule, oli kannatanu sunnitud loobuma oma hingest, sellest essentsisist, mis kord oli määratlenud teda kui inimest. Ja - nagu Mal eeldatavat protsessi kulgu kirjeldaski - ei läinud palju aega, kuni temagi peamine eluprintsiip ühtis juba tema loojate omaga, samaväärselt nagu ka väidetav füüsiline väljanägemine. Ta muutus mõtlematuks ja metsistunud tapjaks, hullemaks kui tavapärane kiskja, kuna viimane ei tapa kunagi muidu kui vaid vajadusest. Reaver’ite puhul on tegemist aga FIREFLY universumi ekvivalendiga surmatoojaile. Piisavalt kohutavaile, et isegi Jayne, kellest tavaliselt õhkub vaid karmi mehe imagot, on rohkem kui silmnähtavalt ära hirmutatud.
Reaver’itest räsitud transpordilaev pole aga ainus, millega Serenity tee “Bushwhacked”-i jooksul ristub. Meeskond satub vis-a-vis ka Alliance’i ristlejaga, kes seejärel paradale lubamist nõuab. Asudes laeva ning selle meeskonda läbi uurima, varustatuna eelteadmisest, et justament sellesinatse kosmosesõiduki puhul on ametliku informatsiooni alusel tegemist laeva, mis varjab kaht vägagi tagaotsitud indiviidi, jääb paraku päris üürikeseks Serenity meeskonna rõõm transpordilaevalt saadud kraami üle, mille nad otsesõnu laipade vahelt kätte olid saanud. (Ja, kuigi jättes esmalt nimelt lahtiseks Mal’i otsuse selle kohta, kas õde-venda võimudele välja anda või mitte, ilmneb kähku, et parima varjamiskohana oli Mal viimastele ette pannud skafandrites laeva kerel pakus püsimist – idee, mis oma lihtsuses oli vastavalt olukorrale piisavalt geniaalne, kuna Alliance’i sõdurid otsisid oma ülemuse käsu all ju tõepoolest ainuüksi laeva seest, jättes seetõttu kahe silma vahele võimaluse laeva terviklikult skännida vmt, kuna, võib eeldada, arvatavasti sellisel juhul oleks meie põgenikud ka avastatud).
Järgneb rida vägagi humoorikaid ülekuulamisi, kuhu Minear on oskuslikult pikkinud veel üht-koma-teist FIREFLY peamiste tegelaste minevikest. Ja kui meenutused pruunkuubede viimsest lüüa saamisest Serenity oru lahingus on, tõsi küll, ainuüksi kordusinfo sellele, kes sarja korrektses järjekorras jälginud on (per DVD), võiks mainida, et silmas pidades kunagist eetrisse mineku järjekorda (mille alusel “Bushwhacked” oli teine, “The Train Job” aga pilootepisood), toimivad kapten Malcolm “Mal” Reynolds’i-kesksed mälestustükikesed kiiduväärt “tihendajatena”, selgitades lühidalt ning otsekoheselt nii mehe mineviku kui ka tema meeskonna ja laeva positsiooni oma kaasaja keskkonnas.
Rohkem informatsiooni ilmneb seevastu Wash’i ning Zoë’ ülekuulamisest, kelle eludest teadmine piirdus senini vaid kahe andmekilluga: 1) nad on abielus ja 2) Zoë’ oli nii vabadussõjas kui ka nüüd laeval kapteni paremaks käeks (selle punkti esimene pool taas-selgub muide ka Mal’i ülekuulamisest, tehes, sarnaselt mehe minevikule, vaatajale analoogset selgitustööd ka Zoë’ mineviku vallast). Ja samas kui Kaylee keeruline tehniline jutt matab Alliance’i ristleja ülemuse(**), komandör Harken’i, kaelani arusaamatusse - osutades samaaegselt pingsamalt faktile, et neiu puhul on tõepoolest tegemist äärmiselt oskusliku, ja vahest isegi imelapsest, laevamehhaanikuga - ei jõuta ülekuulamise juures kuhugi ses osas, mis puudutab Jayne’i. Muidugi kui välja arvata asjaolu, et samaaegselt laeva pahupidi pööravad sõdurid avastavad viimase ruumidest terve seinatäie vägagi mitmekesist relvavalikut.
(**)Kelle rollis, muide, võib näha Doug Savant’i, keda Eesti laiem üldsus peaks teadma “Tom Scavo”-na Desperate Housewives’is. Mitmekesine tüüp, paistab. Isegi 24’s on mänginud. Ja siinse, Alliance’i komandöri rolli, mängis samuti välja küllaltki korraliku paslikusega.
Ja lõppeks, pakkudes end appi vahepeal juba toatäis arste tappa jõudnud reaver’iks muundunud meest tabama, päästab Mal kogemata komandör Harken’i kõige hullemast resultaadist (vabastades inimlikkuse kaotanud mehe samaaegselt “surnult elamisest”). Ning kuigi esmakordselt piiriplaneetide vahetel Alliance’i ristlejat juhatava Harken’i tegutsemine kulmineerub Mal’i nõuande kuulda võtmisega ning “ära-reaverdatud” transpordilaeva põlema pistmisega, on Alliance’i teener siiski veel piisavalt, kui väljenduda nagu Mal, tsiviliseeritud, et nüüdseks tükkideks lastud laevast eelnevalt kokku kogutud kraam vahetas siiski omanikku ja nagu juba kergelt tavaks hakkab saama (kui eriti silmas pidada eelmist, “The Train Job” episoodi), Serenity meeskond küll röövib, aga lõpp-resultaadina jääb erinevail põhjusil siiski tühjade kätega.
Üht-teist veel:
<*> Hingekarjase Book’i ilmne soov meeskonna tegemistele kaasa aidata saab ometigi otsese väljundi – ja vahelduseks isegi kapteni, olgugi et küllaltki vastumeelse, heakskiidu, kui ühes teistega asub mees transpordilaevale, et surnukehi õnnistada, või, nagu Mal ütles, “sõnu lugeda”; žest muide, mille Inara kiiduväärt leiab olevat ning kust järeldub järjekordne sügavam side tema ning Serenity kapteni vahel(***).
(***)Ja siinkohal on nimetamisväärt kelm toimetamistrikk ülekuulamislõikude osas, kus Harken’i vestlus Inara’ga voolab üle jutlemiseks Zoë’ga ning küsimus “And do you love him?” juhatab sisse viimase intervjuu, kuigi jättes nimelt mulje, et kuulus sootuks esimese juurde.
<*> Kui Gina Torres’e Zoë jääb oma abielust rääkides rõhutatult vaoshoituks ning napisõnaliseks, nentides vaid, samaaegselt piloodikohustustega Malcolm’i laeval sai Wash’ist ka tema abikaasa, on Alan Tudyk’i poolt mängitav Wash ülekuulamistoas tõsine huumorikuld, hoidmata sugugi vaka all peamisi alustõdesid, miks tema justament Zoë endale naiseks valis : “The legs. Oh, yeah. Definitely have to say it was her legs. You can put that down. Her legs, and right where her legs meet her back. Actually, that whole area. That, and above it.” Eneselegi seletamatutel põhjustel tekitas see monoloog (millest screencap, kus võib näha unistavate silmadega Washi, on muide ülal) allusiooni Xander’i mõttemaailmaga BtVK’s.
<*> Kes teab, mida River’i ära torgitud aju endas peita võib, aga vähemasti praegu näib ta oma selgematel hetkedel – kuigi tüdruk nägevat siiski oma venna sõnutsi öösiti õudusunenägusid - omavat mingisuguseid omamoodi telepaatilisi võimeid, esmalt tajudes, et transpordilaeval elab vaid “vaim” ja lõpeks justkui läbi elades reaver’iks muunduva mehe sisemist piina. Seda väidet toetaks justkui ka River’i enda sõnad järjekordsest unest ärgates, kui ta Simon’ile lausub, et: “I can’t sleep. There’s too much screaming.” Tasub siis meeles pidada, et samal hetkel olid nad ju vastakuti transpordilaevaga, milles oli terve hulk surnud inimesi. Ja lõpuks jalutas River’gi teiste juurde, kes samal ajal laeva uurisid, jäi seisma surnukehade kohale (mille reaver’id üksteisekülgeseotuna lakke olid riputanud) ja ütles, et ta “järgnes häältele”.
<*> Näiteid whedonislikust dialoogist ning Jayne’i mentaliteedist/prioriteetidest: Esmalt – arutledes, mis põhjusel surnukeha vabas kosmoses hulpima hakkab, pakub Jayne välja, et lahkunu ilmselt tappis kõik pardal olijad, hüpates seejärel ise kosmosesse, et vaadata, “kui kiiresti tal veri kõrvust välja keema hakkab”. Wash’i reaktsioon: “You’re a very ‘up’ person.” Ja teiseks – kui Book mainib Mal’ile “hea samariitlase” kohustust, misjärel Mal pigemini ärilistele kaalutlustele mõtlema hakkab (ehk on laeval midagi väärtuslikku…), on Jayne kohe püsti ning hakkamas, nentides samas, ehk võib-olla tõesti keegi vajab abi. Muidugi ei lähe kaua aega kuni pildis on reaver’id ning siis on oma elu Jayne’le hulka armsam kui mistahes “kullakotid”.
Ja see olekski praeguseks kõik. Järgmisel nädal on luubi all FIREFLY neljas episood: “Shindig” (Jah, ma tean, algselt sai välja kuulutatud hoopiski muunimeline episood. Süüdistada tuleb imdb.com'i, mille infot vähemasti FIREFLY puhul EI TOHI uskuda, "note to self").
___________
Fotol: Alan Tudyk (Hoban "Wash" Washburne). VLC snapshot, erakogu.
No comments:
Post a Comment