Ilma pealkirjata lugu

Aeg jälle mõningad sotid selgeks rääkida, vähemasti, mis puudutab käesoleva blogi tulevikku ning veel üht-teist. Nii et hüppe järgselt juba pikemalt…

Esmalt, kui välja arvata järele jäänud FIREFLY arutelud, mis peaksid endiselt avalduma kahenädalaste intervallide tagant, on arvatavasti arukam kui kõige muu osas (nojah, vahest v.a ka kuu lõpus algav P.Ö.F.F) “Heietused” sammukese tagasi võtavad ning, nüüd siis rohkem “ametlikul” pinnal mahaöelduna, pigem vaikivas staadiumis püsivad. Kuna tõepoolest peaksin lõpuks ometi hakkama sügavamalt süvenema ka oma lõputöö materjalide läbi töötamisele (alustuseks) ning samaaegselt  teades erinevaid kirjutisi, milleni ma siin jõuda tahaksin, endal pidevalt pea kohal hõljumas, poleks motivatsioon just eriti seal kohas, kus ta olema peaks. Niisiis näib, et vähemalt praegu sattus näituseks BSG film ääretult närusele ajahetkele, ehkki “ühekordse” asjana on arvatavasti võimalik, et ma ta ühel momendil (loodetavasti enne kui aasta ümber saab), ka lähemalt ette võtan.

Kurt Sutter’i SONS OF ANARCHY väärib seninähtut arvestades kindlasti sügavamat puudutamist, ent teist, vahest mahuliselt samalaadset lähenemisnurka kui on FIREFLY’l(*) ma ilmselt praegu oma ajagraafikusse sisse ei suru. Kuid SoA pakub nii mõndagi mainimisväärset, millest kord, kui aega vabamalt käes on, ka juttu sooviksin teha.

(*)Ja kui korraks FIREFLY juurde hüpatagi…  Viimati sai viidatud ühele netipoele, kust pärinev informatsioon andis justkui tunnistust sellest, et ka tulev-arutuslik, FIREFLY üheksas episood - “Ariel”, omab värskelt lisatud kommentaariträkki. Varieeruvad netipoed võiksid siiski ikka oma informatsiooni mingil moel ühetasaseks siluda. Nimelt sai just hiljuti muretsetud mainit’ jao Blu-Ray rip ja, oh imet, pole kippu ega kõppu mingisugusestki kommentaarist. Pärast mõningast internetiavarusis tuhlamist jõudsin lõppeks välja siia, kust selgub ometigikord konkreetselt, et Blu-Ray väljaanne lisas hoopiski üheainsa, ehkki värske, kommentaariträkki, ning seda episoodile “Our Mrs. Reynolds”, kus jutlevad Whedon/Fillion/Glass & Tudyk. Note to self: Kunagi peab puhtalt huumori pärast see ka tagantjärele ära kuulama. 

Seega, mu kaks ainumat tõsisemat lugejat, sinna läksidki mu plaanid käsitletavate teleüllitiste hulka siimail täiendada. Aga pole ilmselt midagi teha, elu nõuab oma.

Teiseks, juba küllaltki kauaaegselt olen ma muigega jälginud üht mu blogiga seonduvat tendentsi. Ja kusagil nädalapäevade jagu olen isekeskis mõtisklenud, kas ma peaksin seda ka mainima või mitte. Hetkel näib, et otsustasin siiski esimese teguviisi kasuks. Teisisõnu…

KULLA INIMESED, SEE POLE KOHT, KUST OLEKS VÕIMALIK LEIDA LADEMEIS MÕTTETERI.

Ausalt.

Päriselt ka, noh.

Jah, okei, kusagil rohkem kui aasta sai suhtelises teadvusevoo-seisundis siiasamasse kritseldatud paar tühist rida, mille pealkirjaks sai - nagu näib, ränga veana - pandud “Mõtteterad elust” (või oli see inimestest?).

Jah, just, jälle seesama otsingufraas, mida juba ca. 200+ korda Google’isse on löödud (ühes lihtsalt sõnaga “mõtteterad”, või näiteks fraasiga “mõtteteri inimestest” või mistahes muu sobiv derivaadiga) ning lõpuks minuni välja jõutud. (Kui poleks sedavõrd haledat kõrvalmaiku, siis ma peaksin vahest ehk ka rõõmustama, et olen Eesti go-to-guy all things mõtteterad?!) Igatahes, kui nüüd, pärast käesoleva postituse avaldamist, keegi seda VEEL otsib, satuvad nad ilmselt siia. seega…

IMBETSILL, SIIN POLE MÕTTETERADE KOGU, KAO ÄRA, EKS?

Üldiselt on tõsiselt hirmutav, missuguste otsingusõnade-fraasidega siia jõutakse. Ehkki, vähemasti minu jaoks isiklikult, on ülaltoodud keiss kõige naljakam, jätkub küllaltki kurioosseid näiteid veelgi. Näiteks “allasurutud mälestus” tõi kellegi DEXTER’ini, “mahajäetud vaimuhaigla” aga PSYCHOVILLE’ini (ma ei taha teadagi, mida otsingu sooritaja tegelikult taga ajas). Muidugi jääb alati võimalus (vist?), et Google’st saab mu blogi alati eemaldada, ent ma ju ometigi sooviksin, et keegi siia ka asjapärast jõuaks (ja kui tõtt öelda, siis vähemalt mõni jõuabki, tühine hulk küll, aga siiski…), nii et ega see vist eriti kõne alla ei tuleks, või kuidas? Ahjaa, veel üks harukordne näide, mille osas mul pole aimugi, mida soovida võidi, kuna ilmselgelt on ka kirjatehnikas vajakajäämisi, nimelt “Kuulsuste inimeste mikroskoop”. Igatahes tõi see otsija samuti DEXTER’ini. Vahva, eks?

Kuid vähemasti tosinajagu kordi per päev satuvad inimesed siia mõtteteri otsima (kes oleks võinud arvata, et inimesed niivõrd sageli oma mõttetegevust laenudega ergutama peavad?). Lõpetage ära, eks? See on juba sedavõrd kulunud, et varsti pole enam naljakaski. Leidke keegi teine, keda spämmida. Ning yeah, no… ma ei kavatse oma kunagist pisitillukest postitust seepärast lihtsalt ära kustutada. Oma viga kui ei mõista, et vähe vales kohas oled.