-----
Vot sulle nalja siis, ma ei teanudki, et ma seltskondlik ning meeltlahutav olen. Aga k6ikv6imsale internetile vastu vaidlema hakata ilmselt ei tasu. Yhel v2ikesel inimesel on ju ometi vaja mingisugust k6rgemat j6udu, mida raskel hetkel uskuda ning millelt j6udu ammutada. Internet ongi modernistlik jumal-prohvet. Aga tegelikult mul polegi vist t2na erilist teemat. Ma pyydsin muide eile emale seletada, et mis see va blogi siis tegelikult on. Hakkasin ytlema, et nagu p2evik, aga internetis, aga siis keel takerdus. P2evik on ju tegelikult ajast aega inimese intiimseim saladus olnud. Mitte, et mina kunagi p2evikut pidanud oleksin, aga lihtsalt. On ju nii. Mulle v2idetakse aga, et blogi v6ivad k6ik n2ha ja isegi lugeda(?!). Kusjuures pidi v6imalik olema asja ka privaatseks teha, aga olgem nyyd ausad: Kui sa tahad midagi iseendale kirjutada, teed sa seda ikka pigem kuhugile sahtlinurka n2gurip2evi n2gema (v6i noh, alternatiiv oleks vast arvuti taga valmis kirjutamine ning siis parooli alla panemine...). Seevastu blogi kirjutades sa justkui sooviksid, et keegi seda loeb. Mulle v2hemalt tundub nii. Mitte, et ma seda otse sooviks ning selle m6ttega kirjutaksingi. Nii see vast ikka p2ris ei ole. Ja ega keegi mu jama nagunii lugeda ei viicigi, ma arvan. Kellegi teksti lugemisega on usutavasti umbes sarnaselt nagu suhetega yleyldse. Neid kas on v6i ei ole. Ma isiklikult pole eriti "halli areaali" f2nn. Kindlasti v6ib keegi 8elda, et ma n2engi maailma must-valgetes toonides ja v6ib-olla see polegi t6est eriti kaugele h2lbinud. Aga palju etem on elada, kui mingite asjade v6i inimeste suhtes kindel perspektiiv olemas on. Kellelgi pole mitte mingisugust kasu sellest, kui keegi yhel hetkel ytleb v6i teeb yht, teisel j2lle midagi teist. Seisku paigal, kurat! Yldiselt muidugi olen ma n6us JMKE'ga: Kui just keegi pole mingisugune tyytu kaagataja, polegi oluline, kas teda armastada v6i vihata. Sa lihtsalt eksisteerid temaga yhes olemises v6i temast s6ltumatult - m6lemal juhul sa ultratolereerid teda. See jutt nyyd ei omanud erilist m6tet, aga las ta olla. Nagu ma juba ytlesin, ei oska t2na nagu h2sti millestki kirjutada, aga kuna eile juba ots lahti sai tehtud, tunneksin v2ikeseid syymekaid, kui nyyd katki j2taksin. Vot nii on lood.
No comments:
Post a Comment