Nojah, ega see k6ik tundubki juba rohkem nagu yks omalaadne kahek6ne, kui t6sine "ploog". Aga mis ma ikka pahandan, las olla.
Su kriitika oli p2ris huvitav, eriti selle taustal, et Savisaar arvas laias laastus sama. Alkoholipruukimist kusjuures ei olevat yleyldse olnud, niiet kui ka k6ik muu n2htu v6iski olla looritatud Su enda pessimismist, siis seda alkoholipudeleid kujutasid sa kindlasti ette :) Aga mida ma ikka n2rin. Minu misantroopliku ellusuhtumise k6rghetk j2i 6igupoolest keskkooliaega, ylikooli algupoolel sain ma miskip2rast sellest yle. Arvatavasti oli p6hiroll m6istmisel, et l6petasin eksisteerimise kesk v2iklasi ning eelarvamuslikke neandertaale. Loomulikult ei ole nende eest ka ylikoolis p22su, aga v6ib-olla sattusin siis lihtsalt 6ppima midagi taolist, kus naljalt kedagi taolist ei
kohta. Kes seda teab. V6ib-olla sain ma lihtsalt suureks ning l6petasin hoolimise, v2hemalt samal tasandil kui kunagi aastaid tagasi. Omaette kysimus on, et kas vihkamise vahetamine yksk6iksuse vastu yleyldse on v22rt diil, v6i pigemini oma olemuselt ennasth2vitav ning sattumine vihma k2est r22sta alla. Aga seda kysimust vastada ma ei oska. See on midagi, mille inimene enese jaoks alateadlikult lahti peab m6tlema - ilma s6nadeta, vallandugu nad eksistensi mistahes kujul. Bottom line: P6him6tteliselt pole vihkamisel lihtsalt mingisugust m6tet ning see tekitab eelk6ige vihkajas endas varem v6i hiljem kontinuaalset masendust (minu puhul juhtus see varem). Parim on leida mingisugune v2ljund enese jaoks, millesse syvenedes ununeb ajapikku k6ik see (v6i k6ik need), keda/mida kunagi vihanud oled. Ma ei v2ida, et ma tegelikult midagi taolist 6igupoolest leidnud oleks, aga sellegipoolest m6tlen ma j2rjest enam sellele, kui sitasti k6ik on, kui n6medad on inimesed minu ymber ning mis k6ige olulisem, kuiv6rd ylimuslikum olen selle v6rra mina ise. Sest keegi meist pole tegelikult teisest parem, v6i ehk Gaius Balthari s6nadega Battlestar'ist: jumal armastab seda, mis on t2iuslik ning ta armastab sind, ta armastab sind, sest sa oled t2iuslik just sellisena nagu sa oled. See t6epoolest k6lab kui omalaadne kommunistlik vennasrahvaste slogan, aga mina, oma muserdatud romantikuvaimus pean siiski vajalikuks seda uskuda, v2hemalt mingi tasemenigi. Pean sinuga siiski yhes asjas n6ustuma - koorilaulu jmt ei seedi minagi, kyll aga j2ttis mulle k6ik ylej22nu hea mulje. P6him6te on tegelikult 22retult lihtne ning iroonilisel kombel ytles selle v2lja Savisaar: iga selline yritus on unikaalne. Ja t6epoolest ongi. Selge see, et "toonast repertuaari" korrata on v6imatu nagu ka pole pjedestaali, kuhu vana aja kangelased seisma panna, et neid t2nulillide saju alla matta. Aga kangelased olid sellegipoolest olemas, kandes endas olnut, tuues selle aga t2nap2eva. Inimesed olid teised, olid nooremad ning teatud dimensionaalsel tasandil kindlasti m6istmatud toimuva suhtes, v6ib-olla, et kuni l6puni v2lja. Aga sellele k6igele vaatamata olid nad juuresolevaks, vahest isegi m22ravaks j6uks millegi uue, aga samav6rd unikaalse synnile. Kas see k6ik t6esti oli eklektiline ning postmodernistlikult pateetiline? V6ib-olla oli see selline 6igusega, sest seda n6uab aeg. Ja ajas eksisteerivad agendid s.o inimesed. Kas midagi sellist, midagi l2rmakas-iroonilist, aga samav6rd yhendavat, on ainus repertuaar, mida t2nap2evane 20+ m6istab? Kindlasti mitte. Aga ometi vormub sellest omaette m22ratlus maailmale kui sellisele. Kas selline maailm on v22rt vihkamist ning maha tegemist? Kindlasti on, teatud ringkondades. Aga samav6rd on tegemist maailma, kus t2hendused looduvad tekkides ning omandavad vormi alles seej2rel, kui end m6nev6rra kogunud on. Aga olgu, antud hetkel olen ma juba meediumiks omaenese sisemisele postmodernistlikule minale ning seel2bi pole v2lja tulev verbaalsus enam v6ib-olla niiv6rd objektiivne, kui ma tahaksin seda olevat. Aga ytleme ausalt, ma ei peagi siin objektiivne olema, isegi mitte kena. V6i pean?
Patriotismist on mul omaette arusaam, mida on suhteliselt raske lahti r22kida, kuna ma pole teadlikult selle yle eriti palju m6elnud. Aga teeme sellegi poolest proovi. S6japidamisest, s6jav2est ning relvadest ei tea ma midagi ja ega eriti ei taha ka. Aga sellest teadmine polegi tegelikult primaarne. Automaat vinnas lahingukeerisesse tormav "patrioot" on mul alati n2o muigele kiskunud. Ega asjata pole ma elu jooksul vast ainult kaht, kolme s6jafilmi n2inud ning v2lja arvatud yks ajasid nad k6ik mind magama. Ilmselt olen ma alati sisimas arvanud selle
mingil tasemel v6lts olema. Kindlasti pole see v6lts nende jaoks, kes sinna tormavad, v6i nagu Sa nii tabavalt ytlesid, see on neil "verekutsumus". Mina kui hingelt patsifist julgen selles siiski kahelda. Kutsumuseks v6ib seda kutsuda kyll, aga p2eva l6puks on tegemist ikkagi kahurilihaga.
Kui kellegil on sygav soov m6ttetult surma saada, v6ib s6da olla kyll v2ga "yllas" moodus selle saavutamiseks, aga see ei muuda ei s6da, ega seda inimesest mitte yllamaks kui ta varasemalt oli v6i ei olnud. Seda yhest kyljest. Teisest kyljest pole ma kunagi aru saanud inimestest, kes on valmis end k6igi nimel ohverdama, veelgi enam siis, kui nad kogu maailmas pettunud on ning mingil eriti ylekeeratud moel usuvad, et just nimelt nendel on 6igus ning vajadus selle va v22rastunud maailma eest surma minna. Olgem nyyd ausad, seda k6ike lahti m6eldes ei k6la see just eriti loogiliselt. Aga samas v6ib-olla sellisel juhul loogika enam ei kehtigi. Aga siiski. Mina lihtsalt ei m6ista seda. Loomulikult j22b alati v6imalus, et v6ib-olla polegi ma piisavalt isamaaline, et seda m6ista.
Muide, mina pole elu sees poliitiline olnud. Ma pole seda lihtsalt absoluutselt vajalikuks pidanud. Ma pole isegi valmimas k2inud. Aastatetagusest ajast m2letan, et tavatsesin inimesi valimiste ajal yles keerata, kui teatasin, et mina toetan Keskerakonda. Mitte, et ma oleksin. Mul oli t2iesti pohhui. Aga inimeste reaktsioone oli kohutavalt l6bus j2lgida. Kusagilt ylikooli esimeselt aastalt m2letan aga n2iteks tyli Ireenega, kellega meil oli p6him6tteline lahkarvamus tollase Res Publica asjus. Nojah, paar aastat l2ks m88da ning ta nentis, et mul oli 6igus, aga see selleks :)
Mida ma 8elda tahtsin oli tegelikult see, et poliitika, rahvuslik v6i nimeta seda kuidas tahad, kerkis minu m2lu esiplaanile seoses Aprillisyndmustega. V6in kihla vedada, et sama juhtus paljude inimeste ajusygavustes. Midagi justkui vabandes sordiini alt ning sai endale n2o, hiljem ka keele. Sa ytlesid, et meie poliitikud on suutmatud ning v6imetud ning, et Eesti Riik on korrupeerunud. Viimane on mingil tasemel ka kindlasti 6igus, aga esimesed v2ited? Ma ei hakka pikemat arutlust vormistama, aga toome lihtsalt v6rdluse. Kui rohkem kui aasta tagasi oleks v6imu all olnud yks teatud erakond ning president yks teatud liimitud naeratusega muumia, kus me siis praegusel hetkel seisaks? Ma isiklikult ei taha teadagi. Kusjuures ma ei arvanud, et ma seda kunagi ytlen, aga antud momendil on mul sygav respekt mitte ainult presidendi, vaid ka paljude juhtivministrite vastu. Riigi juhtimine t2hendab eelk6ige v22ramatut otsustusv6imet ning -kindlust, raudset seisukohav6ttu ning enese kui riigi asetamist teatud kindlale positsioonile. Kui nyyd kysida, kas sellist Eestit me tahtsimegi, on vastus minu jaoks selge. Kui midagi yldse, ollakse teatud sisemiselt s88va kontingendi vastu isegi liialt leebed. Aga ilmselt 6igusega, sest s6da meil kyll vaja ei ole ning Emake Venemaa oleks ilmselt alati valmis. Isegi juba ytles uudistes, et Peterburgis v6eti mingi v2idetav eesti spioon kinni. Ytle nyyd. V6ib-olla natuke urgitsemist ning olekski p6hjus invasiooniks k2es.
Rahu on kindlasti parem kui s6da. Kahtlusteta. Iga v2hegi terve m6istusega inimene peaks nii arvama. S6ja kasutamine varjatud tasakaalustamismeetodina m6jub mulle hirmutava v2ljavaatena. Ma loodan siiralt, et need m6tted j22vad tulevikku silmas pidades vaid Sinu p2he.
T6tt 8elda ma lihtsalt ei viici enam Gruusiast r22kida. Ma arvan, et see on eelk6ige mingisugune p6him6tteline kysimus, mis eksisteerib kusagil k6rgemas dimensioonis kui tyhi retoorika stiilis "miks nad tagasi ei v6idelnud" v6i midagi, mida yks mu tuttav ytles "ei ole need grusiinid nii syytud midagi, Goris kummardatakse Stalini pilte". Who gives a fuck? Kindlasti ei saa meie kunagi teada, mis seal kohapeal siis tegelikult juhtus, et k6ik nii l2ks nagu ta l2ks. Aga p6him6tte nimel polegi see oluline. Oluline on hoopis kysida selle j2rele, kas polnud see mitte tyrannia inimvabaduse vastu. Arvatavasti lihtsalt mina ei m6ista s6du ning nende m6tet. Ei pea ju ma ka Iraagi s6da senimaani 6igeks.
Aga aitab sellest. Ma ei oleks arvanud, et ma kunagi niiv6rd palju poliitilistel teemadel jahuma hakkan. Olgu see mulle 6petuseks. J2rgmine post tuleb *loodetavasti* midagi kardinaalselt erinevat.
1 comment:
I don't do dialogues, nagu mulle öeldud on - ma suhtlen monoloogides:P Aga avastasin praegu, et ma olen Sinuga 100% nõus, olles 100% vastandlikul arvamusel. Või ei avastanud, ütlesin välja vaid. See on kummaline, kuidas täpselt vastandlike maailmavaadetega inimesed arvavad mingitest asjadest täpselt samamoodi. Maailmavaateline vastasseis, aga ühiskondlikus plaanis samad arvamused. Mul on üks pea eluaegne sõbranna, kes on nagu Sinu naissoost koopia, mis eksistentsiaalsesse maailmavaatesse puutub. Teoloog. Hoolimata sellest, et me ei ole võimelised teine-teist mõistma, oleme me parimad sõbrad ja oleme maha pidanud väga konstruktiivseid, kuigi veriseid väitlusi maailma alustalade pinnal. Temale on muidugi asi natuke raskem kui mulle, sest tema usub tõepoolest, et inimesi on võimalik muuta ja et ta suudab oma seisukohad ka mulle omaseks teha. Mina olen aga ammu jõudnud arusaamisele, et kõik seisukohad on täpselt võrdselt väärtusetud ning valinud kõigist võimalikest selle, mis mulle isiklikilt kõige rohkem meeldib. Ja kuna ma olen jäärapäisuse etalon, siis on mu ümberveenmine üsna valulik peaga vastu seina jooksmine. Aga ses mõttes on Sul õigus - lõpuni ei saa mina Sinust ega Sina minust aru, sest me oleme erinevatest materjalidest ehitatud, kui võib nii otseselt valet metafoori kasutada:D Põhiline erinevus, kui ma tohin oma sõbranna põhjal tehtud järeldusi ka Sinule laiendada (kui mul on oma pet-project, siis on see ainulaadsuse illusiooni lõhkumine inimeste teadvuses - me kõik oleme nagu kõik teised, keegi ei ole eriline), seisneb lihtsas dualismis optimism versus pessimism. Mina olen alateadvuse sügavaimate soppideni pessimist. Ma ei usu, et inimkond, ja johtuvalt iga üksik indiviid, on päästmist väärt. Kõik on vaid tühine ja mõttetu maailm, milles oma väärtused valib iga indiviid ise. Mina olen oma valikud teinud, ja kui kasutada hetkel aktuaalset pateetikat, siis tõepoolest olen valmis nende valikute eest seistes surema. Sest surm on täpselt sama mõttetu kui elu. Ja lõpuks ei ole ju vahet. Minu ükskõiksus on nii kõikehaarav, et see on teatud tasanditel muutunud ülimaks kirglikuseks. Küllap palju sellest on ka loomuse küsimus. Ja iga inimene vastutab ainult iseenda eest - küll perverssel ja väärastunud kujul, kuid kapitalistlik hedonism on õigel teel. Ilm on hukkas, päästa seda ei saa. Inimkond on väärtusetu ja indiviidid masendavalt massilises enamuses väärt vaid põlgust, mina sealhulgas. Kogu selles eksistentsiaalses kaoses ja universaalsete väärtuste puudumises (ja universaalseid väärtusi ei ole olemas, see on universaalne:P) jääb vaid üks - mina. Indiviid ja tema võime või võimetus selle kõigega toime tulla. Võimetud valivad Türisalu panga. Nemad on tugevad. Teised mõtlevad välja maailma, milles on mõtet elada, sulgevad end sellesse ja loovad endale illusiooni, et see ongi reaalsus, et see ongi tõde, et neil ongi õigus. Meie oleme nõrgad. Aga inimesel on õigus olla nõrk. Kõik see teebki inimestevahelise suhtlemise võimatuks, vähemalt mõistmise tasandil. Evry man for himself. Oled Sa kunagi Richard Bachi lugenud? -Kui kohatised religioossesse müstitsismi kaldumised välja arvata, on ta üsna hästi sõnastanud inimese maailma alused. Niiet ma ei hakka seda uuesti tegema:) Ainus universaalne aktsioom on see, et universaalseid aktsioome ei ole olemas. Kui seda ringi edasi arendada, on tulemuseks magamata ööd, elamata elu ja fooliummütsikesed kosmosest tulevate aju mõjutavate lainete eest kaitsmiseks.
Aga reaalne maailm ütleb, et mu koeral on pissihäda silmini ja mul homme hambaarsti aeg:P Poliitika on täpselt sama eksistentsiaalne kui filosoofia ja täpselt sama mõttetu ka, tegelikult. Sai piisavalt metafüüsilistele aladele uitatud või võiks veel sügavamale minna? Kas Sa tulnukatesse usud?
PS: pool mu tutvusringkonda oli seal Savisaares tohutut kibestumust tekitanud üritusel ja poole jaoks neist poolest oli kõige ülevamaks hetkeks, kui keegi pealesüdaöisel ajal ärajoodud alkoholile lisa suutis välja võluda. Niiet kui ka kõik muu oli mu teadvuse trikk mu füüsisele, siis pudelid olid küll seal. Ja ma tean, et mul ei peaks selliseid tutvusi olema, aga päris ilma suhtlemata ka olla ei oska:P
Post a Comment