Duh, loomulikult kirjutan ma Kuuenda Meele j2rgselt. Kas keegi t6esti arvas, et ma ei kirjuta?! Oijaa, mis ma oskangi 8elda. On vapustavalt ylev tundmus, kui mingisugune linalugu isegi veel mitmendal vaatamiskorral sind sedav6rd liigutada suudab, et sa end otsekui l2biraputatuna tunned. Nii vaimsel kui fyysilisel pinnal. L2bi raputatud. Oma hetkeolekut olen ma v6imetu muul moel seletama. V2ga v2hesed asjad m6juvad sel moel, eriti veel t2nap2eval. Kunsti kannustav pidav tundeimperatiiv on asendunud millegi maisega. See ei pruugigi olla niiv2ga miski, mida selgepiiriliselt m22ratleda v6iks, nagu kuulsus v6i raha. Pigem oleks see nagu mingi alateadlik hoolimatu igatsus k2ia radasid pidi, mis keskmisele inimesele rahulolu pakuks. Seda v6iks v6rrelda sisse s88vitatud mustrina, mille kasutamine oleks justkui kindel, kuna minevikus t6i esile edu. Aga tegelikult on see edu n2iline ning v6lts, selle poole pyrgijad aga otsekui viimsep2eva ratsanikud, tehes kaloppi kunsti kui sellise loojangu suunal. Mina olen muidugi paadunud minevikukummardaja. T6epoolest olen ma arvamusel, et kunagi ammu oli rohi rohelisem ning taevas sinisem. Loomulikult on see k6ik suhteline ning kindlasti viriseksin ma samamoodi kui oleksin syndinud kusagil 20 aastat v6i rohkem tagasi. Rahulolematus kerkib ju alati esile eelk6ige inimesest endast, v6i kuidas? Aga see selleks. Minu jaoks lihtsalt on 90ndad kino ning kasv6i televisioonigi kaasaegseks kuldajaks. Mul ei ole ses osas mingeid kahtlusi. Kuigi kino puhul ei saa nii v2ga midagi ette heita ka Y2K'le, j22b l6puks ikka kummitama tunne, et 90ndad oleksid pakkunud otsekui alustalad, vundamendi, millele t2nap2ev yles ehitatud on. Muidugi originaalsus on myyt ning v6ib-olla see ongi eba6ige vaatenurk, mida yldse k2sitleda. Ytleme siis parem, et 10-15 aasta tagusest ajast 6hkuks hingega v6tmist, kasv6i k6rgema taseme syvenemistki. Siinjuures pole mingi ime, et enamik mu lemmikfilmidest v6i sarjadestki p2rinevad paljuski sajandivahetuse eelsest ajast. Vahest silmitsen neid nimekirju ning olen siis sunnitud h2mmeldunud ehmatusega m88nma, et paljud neist ylest2hendatud nimedest on ainulaadsed. Jah. Isegi kui nad pole originaalsed, on tegemist v2hemalt originaali originaalidega. Selliseid m6tteid haududes meenub mulle alati Shyamalani m6netine eneseiroonia Lady in the Wateris, kus symboolne filmikriitikukuju nendib, et maailmas pole enam originaalsust j2rel. Irooniline on see t6demus seet6ttu, et Shyamalan t6epoolest ei l2henegi ainulaadselt. Kasutades, parima v2ljendi puudusel, 2ra k2iatud elemente, oskab ta aga sellegi poolest vaatajani tuua midagi omamoodi, midagi kordumatut. Ja loomulikult nii ka Kuuenda Meele puhul. Oli see ju ikkagi tema debyyt. Inimvihkajalikust aspektist l2htudes olen ma alati arvanud, et tema filmide tugisambaks ning j6uallikaks on sotsiaalne allegooria. Ja ega sellest polegi ykski tema film t2ielikult vaba. Ning see ei ole midagi negatiivset. Inimestele ongi vaja n2idata, et neil on silmi vaatamaks vaid enese ette, nii et nad n2evad vaid oma versiooni maailmast nende ymber. Ja sel puhul olekski ju paslik m6ista neid kui surnuid. Maailm t2is selliseid inimesi tekitab hirmu, eelk6ige iseenese p2rast, sest on ju asjakohane kasv6i alateadlikult karta ka iseenese muutumist sarnaseks. Kuitahes romantilise alatooniga selline hirmuv2ljund ka poleks, peaks ju olema hirmutav m6elda, et konseptuaalne maailm koosneb vaid tyhipaljastest iseenesest pimestatud olevaist inimestest. Loomulikult on Kuuendal Meelel ka positiivne s6num, mis negatiivset poolt justkui kujundlikult eitaks, luues seel2bi tasakaalu, kuitahes hapra. See k6lab kyll lapsikult lihtsalt, aga sugugi mitte sedav6rd v2hem olulisemana - suhtlemine. Otsekui range imperatiiv, et maailm pysib inimkonna m6testatud suhtlusel, teineteise 2ra kuulamisel ning m6istmisel, on tegelikult Shyamalanile yks sydamel2hedasi teemasid. Julgen arvata, et ta on samav6rd valesse aega l6ksu pyytud romantikuhing, kui ma isegi. Pyydis ta ju sama teemat yles ehitada ka Happening'is, aga keegi meist pole t2iuslik ning temale v6ib selle ka andeks anda: 5 suurep2rast filmi on palju, palju rohkem kui parimadki ette n2idata suudaks. Selline kunst v6ib sind hingep6hjani liigutada kuni sul valus hakkab. Aga see on m6nus valu. See on valu, mida tundes m6tled, et k6ik pole veel kadunud ning maailmas, mille liige sa oled, eksisteerib veel mingisugunegi siirus, kestku see kasv6i 2 tundigi. Aga tema olemasolu ei saa eitada. Selle m6istmine aitab sind ylesse sealt pimedast ning yksikust kohast, kuhu sa oma hinges kukkunud oled ning lennutab sind yles, t2htede poole, valgustades su jaoks korrakski elu kogu oma t2iuses. Ja kuigi seej2rel kukud sa taas, pole sa enam yksi. Sinu k6rval istub Lootus ning pilgutab sulle vandeseltslaslikult silma. Ja just sel momendil, just siis, m6istad sa, et olgu, mis on ning misiganes ka tuleb, sinu eksistents maailmas pole mitte m2rkamata j22nud.