Teate mis, ma avastasin ka l6puks Orkutist blogimise v2rgi. Aega l2ks aga ma olengi aeglaseloomulise olemusega (mitte pikam6istuslik idioot, lihtsalt noh, saate aru kyll). Aga tegelikult m6tlesin ma, et tahan ka popp ja p2evakajaline olla. Kamoon, isegi riigikogu liikmetel on ju blogid, ega mina ei saa viletsam mees olla. Ja ei ole aga, osalt seet6ttu, et mul on *ka* nyyd blog(sic!) ja teisalt muidugi seet6ttu, et ma olengi nendest parem. Aga see selleks. Tegelikult ma ei oskagi suurt millestki r22kida ning m6tlesin midagi kirjutada eelk6ige seet6ttu, et mul on igav. Mida juhtub viimasel ajal suhteliselt tihti. Enivei - ma ei saa endal peast v2lja, et midagi on juhtumas, aga praegusel ajahetkel on see "miski" midagi taolist, millele on keeruline, vahest isegi v6imatu nime anda. Teisest kyljest, v-b ma lihtsalt tahan, et midagi kardinaalselt juhtuks, toimuks mingisugune häppening (kindlasti mitte vihje Shyamalani viimasele filmile), mis k6ike tundmatuseni muudaks. Hull nagu ma olen, paneksin isegi lisaklauslina juurde, et see "miski" ei pruugi ilmtingimata ollla midagi positiivset. Aga minu arvates on lihtsalt 6hus mingisugune yrglik staatilisus, mis v2ljatungimise ootuses aastaid ja p2evi, vahest isegi minuteid ning tunde loeb. Lihtsalt igasuguseid veidraid asju juhtub maailmas. Emake Venemaa teeb n2iteks ainsat asja, mida ta oskab - nimelt s6dib; kusjuures polegi niiv6rd oluline, kellega ning kus, peaasi, et j6ud yle k2ib ning l6bus on, sest keegi ei sega ju. Noh, ma r2medalt yldistan onju, aga "in the grand scheme of things" see ju tegelikult nii on. Yhendriike poleks tal pooltki nii l6bus rabada. Point missugune. Aga n2iteks samal ajal kui vene s6durid Gruusia kylasid ryystavad ning syytuid inimesi tapavad, saab keegi talupoja naine maailma teises otsas, Indias, seitsmikud. Eksole. Ärge tulge ytlema, et maailm pole irooniliselt veider oma tegemistes. Samas, alati v6ib muidugi m6elda seda nimetatud asjaolu p2evakajaliste syndmuste kontekstis ning 8elda, et kui kusagil inimesi sureb, siis kusagil mujal synnib roppu moodi juurde. Paraku poleks ka selline asjade n2gemine vale, v6i kuidas? Aga igasuguseid rahutuid m2rke on veel. Kasv6i n2iteks see Poola-USA pyydurrakettide kilp v6i midaiganes. Kusagil n2dalap2evad tagasi ytlesin jutu sees t2dile, et ma isegi s6da p2ris tahaksin. Ta j6llitas mind kusagil minuti jagu nagu idiooti ja siis ytles, et 2rgu r22kigu ma lollusi. Eks see omajagu lollus olegi ja pole ma ka tahtmises kindel. Pigem on asi selles, et minu generatsiooni 20somethingud on peaasjalikult yles kasvanud oma mineviku varjus, st mitte otseselt oma, vaid selle mineviku, mis v2hemasti siinkirjutaja n2itel j22b kusagile 22rmise pisip6nni ajastusse, muutes k6ik olnu seel2bi vaid minevikuheiastusteks l6kketule v6i teelaua taga. Midagi kardinaalset ning suurt, mis juhtus ca 20 aastat tagasi pole lihtsalt v6imalik oma isiklike m2lestustega meenutada. Ergo pole ka need m2lestused omad, vaid pigem justkui ajju istutatud. Mitte sunniviisiliselt, aga lihtsalt. Elu ja olu katkematuse k2igus. Aga tegelikult ma kaldun nyyd teemast k6rvale. Mida ma 8elda tahan, on see, et minu generatsioonil lihtsalt ei ole mingisugust oma ajalugu kui sellist. Seda lihtsalt ei eksisteeri veel. Ja seega oleleme me kusagil kuristiku serval tunnetusliku tuleva ning olnu vahel, mida meil on v6imatu m2letada. P2ris troostitu tunne. Pole siis ime, et alateadlikult millegi toimumist ootad(n), olgu see "miski" milline tahes. Ma arvan, et film Garden State on siinjuures ideaalne n2ide. H2mmastav film, t6siselt. Yks paljudest kommentaaridest selle kohta s6nastas filmi kvintessentsi k6ige t2iuslikumalt: Best days of our lives on film, mis r22gib meie vanavanematest(vanavanematega), The Graduate r22gib meie vanematest(vanematega), Fight Club r22gib meie vanemast vennast(meie vanema vennaga), Garden State on aga film konkreetselt 20something generatsioonist, v6i siis "Gen-Y", nagu selgus eile, kui vaatasin yht Wonderfallsi episoodi. Igatahes see film kergitas kusagilt sygavusest nii mitmeidki m6tteid, mille 2ratundmisr66m oli ekraanilt v2gagi ainulaadne kogemus. Ning muuseas oli jutuks justnimelt see veider tyhjuse fenomen, justkui oleksime me millegi omalaadselt meietundmatu j2relsynd. Teistest kyljest tuli jutuks ka originaalsus kui selline, mis m6nes m6ttes meie jaoks pyydmatu on, kuna me syndisime aega, mil ainulaadsus pole enam mitte niiv6rd rariteet kui teet6ke. Muide, suhteliselt tihti on mingi situatsioon/asjaolu mingisugusest filmist samaaegselt filmi kui sellist entiteedina m22ratlev. Garden State'i puhul oli selleks peategelaste seismine kusagil prygim2e keskel, lagunenud autoromu otsas ning karjumine kuhugi sygavale kraav-kuristikku, mis keset platsi laiutama juhtus. Karjel sygavikku oli samaaegselt aga nii purustav kui ka ylesehitav j6ud - endast karjuti v2lja kyll alateadlik meeleheide, aga samas loodi teadmatult midagi kordumatut ning ergo, originaalset. Yks 22rmiselt hea ainulaadsusel p6hinev situatsioon oli filmis veel, aga pole m6tet sellest nii palju ka heietada. L6ppude l6puks v6ib igayks seda ise vaadata, kui tahab. Asjakohane oleks aga 8elda, et omaette karjatusena on m6istetavad ka siinkirjutaja blogiread. Piirid purustuslikkuse ning ehituslikkuse vahel pole aga antud juhul niisama selged, vaid pigem
udused ja m22ratlemata.
1 comment:
Seda et. Ploog on nagu kolumn, mitte päevik, minu jaoks. Ideaalis.
Ja Venemaa ei oska üldse hästi sõdida, tänapäeva mõistes sõdib Venemaa väga halvasti, seda ka Gruusias. Ta on lihtsalt nii kuradi suur ja ta saab endale lubada tohutut kahuriliha massi. Ja Gruusia on üldse keeruline - miks ei võetud kohe tunnelit ära ja miks jäeti massiliselt väga head töökorras tehnikat maha ja miks joosti sisemaale, oodati venelast järgi ja joosti edasi jne. Et see on kõik üks keeruline mäng. Palju keerulisem, kui surevad inimesed ja sünnid ja põlvkondade oma ajalugu. Isegi keerulisem kui poliitika ja maailmavaatelised erinevused. Aga samas ka imelihtne. Niisama lihtne kui ühe väikese omaenese sedasamustki imetleva maailmavallutussooviga skisofreeniku suurepärane manööverdamisoskus. Soovitan lugeda sellist asjalikku foorumit nagu militaar.net, sellist alalõiku nagu "sõjad pärast suurt sõda", seal on Gruusia teema nüüd vist juba 70lk pikk ja tohutu viidetemassiiviga, aga vägagi lugemist väärt. Kogu internetiavaruste kõige adekvaatsem arutlus seni...
Mida ma öelda tahtsin oli, et kirjuta jah - mul on ka tihti igav ja siis on, mida lugeda:)
Post a Comment