Brr, et siis. Apparently mul on j2lle igav. V6i polegi igav(us) see p2ris 6ige ning asjakohane s6na. Mul on viimasel ajal pidevalt taoline tunne nagu teeksin ma oma alateadvuses igavesi jooksusamme. Kuigi igasuguseid asju oleks teha, leian ma pidevalt, et syvenemine ei tule k6ne allagi. Ja mitte, et ma ei tahaks. V2ga tahan. Aga jooksimine j22b mu tahtele jalgu ning keelab sel edasi liikumast. Otsekui mingisugune ennasteitav kirjutamata reegel. V6imalik muidugi, et ma hakkan lihtsalt hulluks minema. Peab t6dema, et taoline selgepiiriline v2ljavaade oleks kindlasti lihtsam. Aga elu, vastupidiselt levinud arusaamale, pole lihtne. Ja minu oma veel k6ige v2hem. Kuigi nagunii keegi ei usu. Viimaste p2evade jooksul olen ma yleyldse sygavamini j2rele m6elnud, mida ma siia yldse kirjutada tahaksingi. See va ploog on yks 22rmiselt vastur22kiv kaasaegne moodustis, kui aus olla. Eelk6ige tundub see toimivat mingisugusel omalaadsel "nokk kinni, saba lahti" p6him6ttel: kirjutad, et "2kki keegi loeb", samas aga "ei taha, et keegi loeks", aga p2riselt nii ka ei taha, et "kirjutaksid kyll, isegi kui keegi ei loe". Kurat seda teab, mis see on. 2kki edevus, see oleks ju ka lihtne seletus k6igele. Yldiselt aga eesm2rk pyhitseb abin6u, v6i vastupidi. Nii et v6ib-olla keegi saab sellest k6igest 6ieti aru, s.t nagu mina. Ehk siis: yldse mitte. Kindlasti oleks see k6ige elutervem suhtumine, v6i v2hemalt midagi, mille kohta saaks kasutada m6istet "no strings attached". Sest ega p2ris sisimas tegelikult ei huvita ju kedagi, mida ma siin r22gin. Ma ei ole isegi kindel, kas mind ennastki huvitab. V6ib-olla ma teen seda lihtsalt selleks, et aega kiiremini m88da saata. Aga eks ole eesm2rk seegi. Aga ma j22n siiski selle juurde, et ega kedagi teist ka ei huvita. Me oleme k6ik lihtsalt yks igavene avarusi yhendav igavuste ringk2ik; igayks oma ekraanikumeruse taga tyhja pilguga kuvarisse j6llitamas. Muidugi alati v6ib ka vastuargumendi tuua - et igayhel on ka enese mured, mida lahendada. Aga no, lahendage siis! Mida te passite, idikad. Teise m6tetest vaevalt abi leiab. Ma kyll ei leiaks. Vahest ma m6tlen, et v6ib-olla on see siiski halb, et ma sedav6rd omaette eksisteeriv inimeseloom olen. Elu oleks kindlasti palju lihtsam ning selgemini m6istetav, kui mu vaba aeg koosneks peaasjalikult "ringi h2ngmisest" ning viinaviskamisest. Sest enamiku (v6i oli see enamus?) t2nap2eva noorte privaataeg sellisel moel m88dub. Ja isegi minuvanuste ning vanemate, mind you. P6hikoolist alates olen aru saanud, et oleksin justkui valesse aega eksisteerima asunud. Kuigi aegapikku see tunne oleks nagu tuhmunud ja oma minevikuk6la minetanud, tunnen vahest selle v6nkeid veel praegugi. Ja kasv6i hetkekski, tekitab see siiski mingisuguse mikromasenduse. Aga siis ma muidugi lohutan end m6ttega, et kyll kord kunagi muutub ka minu eksistens tavalisemaks, igap2evasemaks, inimlikumaks(?). Muidugi on ka r66m sellest t6demusest vaid kvaliteedilt hetkeline, sest siis hakkan ma m6tlema, et kuna siis l6ppude l6puks too aeg tuleb. Inimlikul ootusel on ju ka omad piirid, isegi kui need on h2gusad ning ebakindlad. Nad on siiski olemas ning yhel hetkel, v6ib-olla mitte kohe, mitte nyyd, vaid kunagi kaugemas tulevikus, mida veel ette n2ha ei oska, omandavad nad kindlakujulised piirid, muutudes myyrideks, mille vastu sa oma pea 2ra l88d, olgu see t2is kuitahes palju tarkust. Vastsyndinud piiri see ei huvita, tema myyr marsib edasi, h2vitades k6ik oma teel. K6igele vaatamata ei pea ma end aga syndinud pessimistiks, kes nii inimsugu kui ka iseennast kogu hingest vihkab ning j2lestab. T6si ta on, et kyllap pole ma n6nda ehitatud. Aga see ei takista mind siiski vastuoluline olemast. N2iteks olen ma vahest m6elnud, et maailm oleks sedav6rd palju parem, kui seal elaksid ainult minad. Sest, l6ppude l6puks, kuigi m6ningad yritused yhildavad inimesi l2hedaseimateks, olgu nad millised tahes, peab siiski n6ustuma Kuuenda Meele tahtmatu allegooriaga, et n2eb vaid surnud inimesi. Inimesi, kes eksisteerivad minutist minutisse ning p2evast p2eva igap2evaaskeldustes, adumata, et nad on tegelikult juba surnud. Aga mitte mina, eksole. Mina *olen*. Ja selle t6demusega asetan ma end k6rgemale teistest, loon endale v6ltsoreooli, mis unetutel 88del mind magama 2iutab. Ja 2rgates siunan ma suvalisi inimesi, et nad minust ei hooli. Ma lykkan end 2ra inimkonnast ning nean seda, ometi tahan, et inimkond oleks oma ebat2iuslikkuses osake minust kui ebatervest tervikust. Ja just selline silmakirjalik ning ylbe t6bras ma olengi. P2ris irooniline.