Dexter, "Circle of Friends": Teesklus & Tõde

Järgnevas postituses kirjutan lähemalt viimasest Kanal 2's eetrisse läinud DEXTER'i episoodist, täpsemalt ühtekokku seitsmendast jaost "Sõpruskond". Etteruttavalt pean aga ka DEXTER'ist blogimise seisukohalt mainima mõnetist hilinemist, mistõttu mõtted tulevanädalasest kaheksandast episoodist - "Shrink Wrap" - jõuavad blogitsirkulatsiooni arvatavasti vahetult enne üheksanda episoodi eetrisse jõudmist. Eeldatavalt on mul Võrus olles võimalik küll võimalik DEXTER'i järgmine osa ära kaeda, aga ses suhtes, kas ma midagi adekvaatset ka kirja suudan panna, ei hakka lubadusi andma. Aga loomulikult ei või kunagi teada. Nüüd aga konkreetsemalt DEXTER'i avahooaja seitsmendast episoodist "Circle of Friends", kus muuhulgas tabatakse väidetav ITK ning näeme esmakordselt Rita eks-meest Paul'i...

"Don't kill anyone who doesn't deserve to die. Why did you do it?" - Dexter
"To feel something different." - Jeremy Downs
"Different than what? What do you normally feel?" - Dexter
"Nothing. Fucking nothing at all!" - Jeremy Downs

"Pretend. You pretend the feelings are there for the world, for the people around you. Who knows? Maybe one day they will be." - Dexter

"Hi." - Dexter
"Who the fuck are you?" - Neil Perry

Olgugi, et tuntava iroonianoodiga, konstateerib Dexter'i "Circle"-i alul ühes oma sisemistest mõtisklustest, et "sarimõrtsukate gild" on tõtt-öelda üks ligipääsmatu institutsioon, mille liikmeskond on ad infinitum kinni omaenese personaalses maailmas - ametikaaslased ei kohtu ju omavahel ülemaailmsetel konventsioonidel, ei saada jõulukaarte ega vaheta ärisaladusi. Igaüks neist eksisteerib vaid üksi, saatjaiks vaid oma südamelöögid.

"Circle" on õieti, vähemasti minu mäletamist mööda, paljuski esimene episood kus Dexter'i varjuilm on kaadrisse haaratud hoopiski teisest perspektiivist kui senini nähtu. Jah, püüdes oma nokturnset alter ego't kiivalt ühiskonna uuriva silma eest varjul hoida, vormib Dexter oma eksterniaalse identiteedi sellest va normaalsuse printsiibist lähtuvalt. Aga samavõrd olemuslikult "kaotsis" on mees ka selle ilma keerises, mille elu tema jaoks juba noorest peast eelnevalt välja valinud on. Tõsi, Dexter pole küll "kaotsis" konkreetselt oma personaalses eluilmas, mille ta Harry Koodi õpetussõnadega oskuslikult ääristanud on, kuid väljaspool kogu seda reeglimassiivi - mis peavad piinliku täpsusega silmas niihästi tapmist õigustavat uurimustööd nagu ka rituaalset tapaprotsessi ennast - on Dexter samavõrd kohmetu kui mistahes normaalelu hulka kuuluvate intiimsuste osas, olgu nendeks siis kasvõi armatsemine või sõprus. Võiks öelda, et tava-ilma kontekstis on - vähemasti osaliselt ja ehk paljuski alateadlikult - Dexter'i suurimaks sooviks leida keegi, kellega ometi vis-a-vis "suu tühjaks rääkida", nautida selle seltskonda, kes tõepoolest aduks tema varjulist olemust, ega mõistaks seda hukka.

Teisalt kannustab Dexter'it aga ambivalentne iha leida maailma rüpest keegi omasugune. Ambivalentne seetõttu, et teataval tasandil sooviks Dexter Harry õpetusi omal käel edasi suunata, leida endale justkui iseäraliku "õpipoisi", kellele pakkuda vaimset ning mõistvat seltsi, ilma et viimane peaks vajuma omaenese tumedate mõtete sügavike poole. Aga samavõrra kui Dexter igatseb olemaks õpetaja, himustab ta ka taas õpilaseks olemist, ainult et nüüd võiks koolmeistri rollis olla juba keegi, kes tõepoolest elab temaga sarnast elu, jagades temaga ka muud kui vaid suusõnalisi õpetusi, nagu seda kord Harry tegi.

Istudes silmitsi teismelise Jeremy Downs'iga, kirgastub Dexter'ile kõverdunud peegelpilt temast enesest - noorest poisist, "kes elab vaid omaenese peas" - juhul kui tal poleks vedanud Harry oskuslike juhenditega ümbritsevas maailmas toimetulekuks. Sarnaselt Dexter'iga haigutab Jeremy'gi hinges läbinägematu tühimik mittemiskit, mille täitmisiha on sellesinatse eluilma jaoks liiast. See on soov, mis lämmatab lõpeks isegi elu enda. Ja kuigi Dexter püüab noormeest põhjatusse sügavikku vaatamisest hoida, tõdedes, et "I found a way to make it feel less bottomless. Pretend" - ehk teisisõnu, Harry filigraanne pärand - pole see piisav, et alles kujunemisjärgus noormeest kardinaalsest teekäänakust loobuma sundida. On siin tõesti vajaka Harrylik õpetus, mille puudumine oleks ehk Dexter'igi kord noorena sarnaselt tumedasse kohta juhatanud? Või valis Jeremy tee - olgugi et igavese - mis võimaldas tal jääda truuks iseendale, salgamata sealjuures kasvõi hetkekski omaenese Mina? Ja kuhu, selles seoses, asetab see Dexter'i?

Ennesti, DEXTER'i kuuendasse episoodi "Return to Sender" süvenedes, sai põhjalikumalt peatutud Dexter'i ellujäämisinstinkti visuaalsel representatsioonil, kuna nurka aetuna oli Dexter võimetu aduma mistahes piire, tema silmis terendas vaid ainumas eesmärk. Harry käe all omandatud ellujäämiskursuse põhitõed püsisidki aga kätteõpitava teeskluse portselanjalgadel. Jääks mulje, nagu Jeremy valik - vähemasti osaliselt (kuna teisest küljest kulmineerus noormehe elu tõepoolest Dexter'i öötöödega sarnastuva rituaalse tapuga) - viskaks esimase kivi Dexter'i aastate jooksul ilus-ordinaalseks pöetud valede-aeda. (Ja sarja arenedes, tõepoolest, ei jää see sugugi mitte viimaseks).

Teisest küljest valdas Dexter'it - olgugi et vaid teatava perioodi ajel - tunne nagu kaotaks ta enneaegselt seaduse masinavärgile ka selle ainsa inimese, kes ainulisena on tundma õppinud "tõelist teda". Tõsi, tal on endiselt küll Rita ning lapsed - kuigi Paul ei pidanud küll suurt pingutama, et seda idülli kasvõi pindmiselt verele kraapida - aga nemad on siiski vaid otsekui esemestatud elemendid normaalsuse näitelavast, kus Dexter päevast-päeva peaosa etendama on sunnitud. Sest nagu tõdeb mees isegi, nemad ei saa iialgi tundma tõelist teda. See pole lihtsalt võimalik. Ja olgugi, et läbi rõhutatult minimalistliku, aga samas ääretult efektiivse dialoogi aimdub Dexter'ini lõpeks teadmine, et tema "mängukaaslane" on siiski veel vabaduses, ei tee see steps mitte lihtsamaks Debra ning Angel'i tööd, kellest viimane juhatabki nüüdsest ITK'ga seonduvat töörühma. Kuigi Neil Perry looga seonduv puäntlik äss jääb seniks veel vaid Dexter'i taskupõhja, on kinni võetud mehe verine praktika piisavalt groteskne, olgugi et ääretult tähelepanupüüdev, et esmapilgul sarnaneda ITK omaga, eriti veel juhul kui Perry isegi elab illusiooni kütkes, et tema puhul on tõepoolest tegemist Miami lähimineviku koletuma sarimõrtsukaga(*).

(*) Ma küll peast ei mäleta, aga Perry ainukeseks mõrvaks oligi vist aastaid-aastaid tagasi haagise ette maha maetud ema. Teisisõnu, kui Dexter näeb ITK's kaaslast ja vast isegi "tõelist" õpetajat, siis Perry jaoks on viimase puhul tegemist puhtakujulise inspiratsiooniallikaga, kuna, nagu tõdeb Laguerta'gi, sarimõrtukatelummus on olemuslik osa Ameerika vabaajaveetmisest ja tema on üks (ilmselt paljudest), kes taolisest hiilgusest tükki hammustada soovib.

Viimati, kui süüvisin pikemalt episoodi "Return to Sender", sai osutatud initsiatiivi ja/või julguse arengukäikudele nii Dexter'i kasuõe Debra, kui ka tema "girlfriend"-i Rita puhul. Ka nüüd haarab Deb juba varakult ohjad enda kätte, olles õigupoolest kandavaks jõuks oletatava ITK ehk Neil Perry tabamise juures. Ka Rita - olles üle saanud esialgsest šokist, et tema eks-mees Paul on taas, olgugi et vastumeelseks, osaks nende elust - paistab jällekordselt silma julgusega, selgitades Paul'ile bravuurselt ning silmast-silma, milline täpselt on nüüdsest viimase positsioon nii naise enese kui ka nende ühiste laste elus. Loomulikult ei hakka kõik öeldu Paul'i sugugi niivõrd palju lõa otsas hoidma, kui Rita seda sooviks, aga sellele vaatamata on rõõm, vahelduseks Dexter'ile, jälgida ka teiste tegelaste karakteripõhist kasvu - olgugi et mitte eriti laialdast - ja seda nii Rita kui ka Deb'i näol (teised on siiski veel liialtki tagaplaanil, olgugi et ülemuste võimumängude taustal aimdus kergelt üht-teist ka Laguerta'st).

Üht-teist veel:

<*> Kui veel Deb'ist rääkida, võib möödaminnes mainida ka seda, et nüüdseks kunstikäte ning ühe jalaproteesiga kunagise ITK ohvrist jääpargivahi Tony Tucci haiglast lahkumise peol satub Deb lähemalt jutule viimase oskusliku proteesimeistri Rudy'ga.

<*> Neil Perry tegelaskujuga, keda karakteriseeriv tähelepanuvajadus liigub "The Innocence Mission"-i loo "Now The Day Is Over" ettelaulmisest kuni peenekoelise pseudofilosoofiani "tegija" ning "teo" teemadel (mis, vähemasti teataval tasemel ja minu jaoks, ütleb läbi peenekoelise prisma üht-teist ka sarja kohta üleüldse) mõjub sihilikult metafoorina tavapärasele tüüp-kurikaelale, kelle sõnad on mõistetavad vaid temale enesele ning kellele tihtilugu omistatakse "kõrge IQ". Seda meeldivam oli esmakordselt "Circle"-it nähes olla tunnistajaks ordinaarsete arhetüüpide lõhkumisele, mida antud seoses andis edasi - osalt ka analüüsitavast aspektist retoorilise küsimusena mõeldud Perry "Who the fuck are you?", mille viimane esitas teda vanglasse vaatama tulnud Dexter'ile.

<*> Doakes'i olemuslik viha Dexter'i aadressil paistab aegamisi ületavat tavapärast piirjoont stereotüüpse "laborinohikuga" seonduva sallimatuse osas. Mingil põhjusel tundub tema olevat see ainus, kes, kasvõi alateadlikul tasandilgi, tundub aimavat, et Dexter pole päris see, kes ta paistab olevat. Kuna see näib - pidades silmas, et DEXTER'i avahooaega on nüüdseks järel veel viis episoodi - vaid loomulik olevat, et Doakes'igi karakterile antakse järgnevalt väheke tihedamat tegevust (nagu seekordnegi mõrv, mille taga oli Jeremy) selle järgselt kui ta oli rohkem sündmuste keskmes mõne episoodi jagu vaid sarja alul, ei pea ma antud seisukohast erilisest spoileriks nentida, et Doakes'i kurjakuulutav "I'm watching you!" ei jää sugugi mitte viimaseks korraks, kui me seda fraasi kuuleme.

<*> Ja veel, osalt off-topic infot: keda huvitab, siis kogus DEXTER nii draamasarja kui ka meespeaosa nominantsioonid nüüdki, (sarnaselt vististki paari läinud aastaga) 2008. aasta Emmy'de juures. Olgugi, et - kuigi seda on kahju öelda - sarja kolmas hooaeg seda õieti ühestki küljest väärt polnud.

Aga olekski praeguseks hetkeks kõik. Nagu käesoleva postituse alul juba mainitud sai, lükkuvad minupoolsed kommentaarid järgmisenädalase DEXTER'i kaheksanda episoodi - "Shrink Wrap" - mõned päevad edasi, mistõttu eeldatavalt ilmub vastav postitus ülejärgmise nädala alguse kanti, vahetult enne järjekordset DEXTER'i episoodi. Ehk siis, jällekirjutamiseni!
____________
Foto: Jeremy Downs (Mark L. Young), vasakul ja Dexter Morgan (Michael C. Hall), paremal. VLC snapshot, erakogu