"You were truthful back in town. These are tough times. A man can get a job. He might not look too close at what that job is. But a man learns all the details of a situation like ours... well... then he has a choice." - Sherif Bourne
"I don't believe he does." - Captain Malcolm "Mal" Reynolds
_____
"Two by two. Hands of blue." - River
Esmalt siis mõni sõna täpsustuseks läinud korral räägitule. Nagu läinud korral mainitud sai, jõudsid FIREFLY episoodid omal ajal eetrisse segaminiaetuna ning ilma korrektse ja algupärase järjekorrata. Sai ka mainitud ka seda, et "Serenity" - esialgu sarja pilootepisoodiks mõeldud jagu - jõudis väikesele ekraanile alles päramiste osade hulgas. Põhimõtteliselt on see küll õige, aga siinkohal olin ma miskipärast isegi suutmatu üht ja üht kokku panema, nimelt, ja nagu "Job"-i audiokommentaaris räägivad ka Whedon ning Minear, FOX lasi "Serenity" ehk siis õige piloodi eetrisse hoopiski viimase episoodina üldse! (Ja edasised osad jõudsid juba vaid DVD'le). Aga nagu juba sissejuhatavalt öeldud sai, soovis FOX'i tollane juhtkond värsket pilootosa "Serenity" asemele. Joss Whedon muljetabki audiokommentaaris, kuidas ühel reede pärastlõunal said nad Minear'iga telefonikõne läbi käsu nädalavahetuse jooksul ning esmaspäeva varahommikuks valmis kirjutada uus pilootskript. "Job" meenutabki paljuski "Serenity"-it. Joss Whedon'i režii ning Whedon'i/Minear'i skript raamistavad ka siin, samavõrdselt "Serenity"-iga, tihevoolavliku minimalistlikusega sarja üheksa peategelast, kuigi käesoleva loo tempo on õieti hulka kiirem kui vast algupärases piloodis. Whedon/Minear tähendavad, et printsiibis lõid nad "Job"-is rida ekspositsioone, mis võimalikult lühidalt ning nobedalt pidid pakkuma fundamentaalset kujutluspilti FIREFLY põhikarakteristest (k.a ka laevast endast!). Ja nii saadavadki "Job"-i šüžeelist fooni - klassikalist rongiröövi ideed, mis on pakitud kosmovesternlikku sisusse - teataval moel teistsuguselt perspektiivilt pärinevad sissevaated, mis aitavad selgitada karakterite kohta sündmuste toimumise momendis. Kui "Serenity" avanes Mal'i ning Zoey't viimse vabadusvõitlusega Alliance'i vägede vastu kuus aastat tagasi Serenity orus, siis "Job"-i avastseenide hulka kuulub vesternlik baarikaklus, mille kutsub esile ühe juua täis Alliance'i poolehoidja ülevoolav sõim Mal'i ja teiste n.n "pruunkuubede" aadressil. Kui "Serenity"-s saame ruttavlikku aimu Inara(*) ametist - kes, nagu selgub, reisib ühes Serenity meeskonnaga juba kaheksandat kuud -, kuigi samaaegselt ka vihje selle kõrgest rollist FIREFLY universumi ühiskonnas, siis "Job" pakub ses suhtes veelgi enam "liha luudele", kuna jutu sees selgub, et tegemist on eelnevalt paika pandud reeglitel põhineva "kildiga" ning "kompanjon" valib kaaslase vastavalt "spirituaalsele sobivusele" (kuigi ilmselgelt, nagu Mal toonitab, ei mängi sugugi sekundaarset rolli sealjuures ka rahakoti paksus). Samuti näeme "Job"-is ka praktilist lahendust Inara kõrgele rollile ühiskondlikus hierarhias, nimelt kui viimane aitab rongiröövi järel ühte linna ummikusse jäänud Mal'i ning Zoey taas Serenity pardale. Ja kuigi hingekarjase Book'i karakterirakendus pakub "Job"-is vaid tavalisele usumehele harjumatut püsimatust, on olulisemgi mehe seoses laeva kapteni, Mal'iga. Kui "Serenity"-s võis aduda Mal'i vastumeelsust usu suhtes, esmalt kuuldes, et Book on jumalasulane ning teisalt söögilauas, kus ta ainsana palvelugemises kaasa ei löönud, siis "Job"-is on Mal'i suhtumine jumalasse seda rangem, väljendudes Book'ile selgesõnaliselt, et kuigi tema on laeval teretulnud, ei saa mitte sama öelda Jumala kohta. Kuigi näiteks mehhaanikuime Kaylee tutvustamine on "Job"-is paratamatult ääretult pealiskaudne (Whedon/Minear audiokommentaaris ka naljatlevad, et kuidas muidu sa ikka mehhaanikut esimest korda tutvustad, kui läbi selle, et lased tal mingi tehnilise asjapulga alt välja rulluda), siis Simon'i ja River'i tutvustus seevastu tundub löövat kõiki õigeid noote, raamistades vaid mõne üksiku skripti -ning sündmusereaga River'i läbielamised minevikust; tema venna, Simon'i tõelise hoole ja armastuse oma õe vastu; nagu ka mõistaandmise, et vend-õdegi, sarnaselt Serenity meeskonnaga, on tõtt-öelda igaveses redus valitseva võimu eest.
(*) "Serenity" audiokommentaarist, muide, kus on jutlemas Nathan Fillion ning Joss Whedon, selgub, et Morena Baccarin polnud sugugi esimene näitlejanna, kes Inara rolli auditsioneeris. Aga, nagu Whedon meenutab, Morena eelkäijas lihtsalt polnud sarnast sädet ning klappi ülejäänud cast'iga, nagu seda oli Morena'l. Ei vaidle siinkohal üldsegi mitte vastu, Baccarin'i mahe ning südamlik sära on selliseks rolliks otsekui loodud.
Muidugi pole kahtlustki, et kui püüda "Job"-i tõepoolest vaadata kõige esmase tutvustusliku loona - nagu aastaid tagasi väikese ekraani kaudu inimesed paratamatult ka tegema pidid - on raske eneselt maha raputada tundmust justkui oleks midagi puudu või ütlemata jäänud. "Job" pakub maheda jätku "Serenity"-s alustet' tegelas-sissevaadetesse ning ilmselt ongi see üks põhjustest, miks, kui kasutada siinkohal Whedoni/Minear'i sõnu audiokommentaarist, vaatajad "Job"-i kaedes sedavõrd segaduses olid - tsipake üle neljakümne minuti pikas episoodis lihtsalt pole võimalik anda terviklikku ning "rahumeelset" pilti kujutatavaist tegelaskujudest, maailmast, milles nad elavad ning samaaegselt püüda žongleerida ka käesoleva episoodi primaarset šüžeed.
Aga milles siis seisneb "Job"-i šüžee? Nimelt saab Mal ning ta meeskond tööotsa otsekui vanemast maffiafilmist välja karanud gängsterilt Adelai Niskalt, austusväärses vanuses pealtnäha viisakalt härralt - kelle rollis võib näha hämmastavalt karismaatilist Michael Fairman'i -, kes on kuulnud kapten Malcolm'i edust varieeruvate illegaalsete tööde läbiviimisel. Tehes Mal'ile, Zoey'le ning Jayne'le vägagi visuaalselt selgeks, mis saatus neid töö läbi kukkumisel ees ootab, ei jäägi meie tegelastel muud üle kui ots vastu võtta. Kuigi läbiviidav rööv on kavandatud ääretu filigraansusega, ilmneb peatselt, et kõik pole niisama lihtne kui paistab ja tõtt-öelda üldse mitte nii, nagu esmapilgul tundus. Esmalt komistavad Mal ning Zoey terve kamba Alliance'i sõdurite otsa, kes sõidavad justament ühes vaguneist enne kraamivagunit, kust Mal et al röövi teostama peavad. Lõppude lõpuks küll rööv õnnestub, sisaldades muuhulgas vägagi naljakat Serenity'lt rongile hüppavat Jayne'i (ülaltoodud pildilt võib saada vaid mõningast aimu), ja kraam jõuab seeläbi Serenity pardale, aga Mal ning Zoey jäävad siiski rongile lõksu, "maandudes" lõpuks rongi sihtkohas Paradiso linnas (mis, muide, nagu Whedon ja Minear audiokommentaaris räägivad, sai loodud absoluutselt digitaalsena, v.a üks auto ning loomulikult stseenides kasutatud ekstrad). Peagi selgub aga, et Serenity kamba poolt varastatud Alliance'i märgistusega kauba puhul oli tegemist linnale eluliselt vajaliku meditsiiniga teatava lihastekärbumise tõve, Bowden'i häire, vastu(**).
(**) Planeet nimelt, kus väike kaevanduslinn Paradiso asub, "terraformiti" ehk muudeti Maa-sarnaseks nagu veel paljudki teised - võimaldamaks inimasustust - ja sellega kaasnevad, sarnaselt muude planeetidegagi, nii mitmedki veidrused, nagu tõdeb linna šheriff Bourne - kelle rollis võib näha võrdselt Niskaga võrratult karismaatilist külalisnäitlejat Gregg Henry't. Bourne selgitabki, et Paradiso ühiskonda vaikimisi hävitavaks "konksuks" on maa-aluse õhu segumine kaevanduses kasutatavate malmi protsessoritega, mis loovad justkui "täiusliku retsepti" Bowden'i tõveks.
Ja nii teebki Mal'i ning Zoey tööots kiireloomulise kannapöörde, sest mõlemad, vaatamata hetkel elatavale elule, mis sageli (rohkem kui mitte) on siiski kannustatud kriminaalsest tonaalsusest, oskavad veel sisimas eristada õiget valest. Nii seisavadki nad hiljem, päästetuna särava Inara oskuslikust hurmast, mida tema nägemine kohalikes tekitas, dilemma ees, mida siis õigupoolest röövitud kraamiga ette võtta. Mal'il ei lähe aga otsustamisega kaua, mistõttu eelnevalt röövitu tagastamisele (mida, muide, Paradiso šheriff algusest peale ette nägi - Henry mängib peaaegu et adumatult peenelt inimesi läbi nägevat linna tugisammast vaat et täiuseni), tuleb Serenity meeskonnal läbi elada veel ka suhteliselt karm kaklus Niska kõrilõikajatega, - (Ja kui tuua siinkohal allusioon "Serenity"-ga, polnud ka "Job"-i lõpuks eriti palju neid, kes ühel või kolmandal moel vigastada poleks saanud) - mille järjena ka Niska peamisele kõrilõikajale, Crow'le, Niska antud poolt raha tagasi pakutakse, kuna, kui kasutada siinkohal Mal'i sõnu: "We are thieves. But we're not thieves. The point is, we're not taking what's his". Ja nii saabki lõppude lõpuks Paradiso oma meditsiini tagasi, kuna, nagu šheriff toonitab, nähes taolise linna nagu Paradiso raskusteist külvatud aega, on inimesel alati võimalik valida, milline otsus langetada, kuidas käituda. Võib-olla aga et olemuslikult kapten Mal'i et al (OK, arvatavasti praegusel hetkel v.a Jayne) karakteriseerivaks alusjooneks on aga Mal'i viimased sõnad, vastuseks šheriffi eelnevale jutule: "I don't believe he does."
Teisisõnu, kapten Mal ning tema meeskond pole tühipaljas vargabande lihtsalt huvist ning hoolimatust lõbutsemislustist. Nad on segatud sagedastesse kriminaalsetesse "tehingutesse" olude sunnil, sest nagu ka Inara hingekarjasele Book'ile tõdeb, teeb meeskond tihti ka legaalseid tööotsi, ainult et mida lähemale jõutakse n.n piiriplaneetidele, seda harvem tuleb sellist tüüpi diile ette.
Ja veel: kuigi River'i saladuslik, silmnähtavalt vaevatud, karakter leidis "Job"-is paratamatult vaid minimaalselt mänguruumi, jääb temaga seonduv siiski kõnealust episoodi lõpetavaks koodaks, ühtlasi alustades ka tasahilju süvenevat mütoloogiat, mille sissejuhatuslikeks vormeliteks on sel korral "kahe kaupa" meestepaar ehk siis kaks ülikondades ning siniste kummikinnastega meest - kellest River ka mõistukõneliselt terve episoodi jooksul laliseb -, kes Alliance'i laev-jaama külastades räägivad sealsele ülemusele vargusest, nentides sealjuures, et nad otsivad üht tüdrukut, näidates samaaegselt fotot River'ist.
Üht-teist veel:
<*> Kui veel Jayne'ist rääkida, siis "Serenity"-s sai mäletatavasti nähtud tema mitmekesist enesekesksust, mis õigupoolest "Job"-s veelgi süvenes (või ilmnes esmakordselt - kui mõista "Job"-i kui reaalselt esimesena eetrisse lastud episoodi), väljendudes eelkõige läbi soovi meeskonnakaaslased kasvõi abita jätta, peaasi, et tööotsa eest makstud saaks. Poleks asi kihlvedu väita sedagi, et arvatavasti poleks talle meele järele olnud ka varastet' kraami hoopiski tagastamine, aga kas kahjuks või õnneks oli ta selleks ajaks juba Simon'i poolt piisavalt kõvasti tuimestatud, et asjust suurt midagi mõista.
<*> Ja kui jutt juba Simon'i peale läks, siis parafraseerides "Serenity"-s Mal'i poolt öeldut, tundub, et noormehel on oma "top kolme protsendi" kohta piisavalt kiireloomulist nutti, mõistmaks - olgugi, et verivärske reisijana -, et Mal'i ning Zoey' äraolekul Jayne'l juhtimine üle võtta poleks just kõige targem tegu. Omal moel kiidab teda pärast isegi Mal!
Ja olekski vist praeguseks kõik. Tulevaks jututeemaks saab olema episood kolm, Bushwhacked", mille ma ise kaen eeldatavalt ära järgneva nädala jooksul, aga pole ausalt öeldes antud hetkel sugugi kindel, kuna täpselt ma sellest blogimiseni jõuan, sest järgmise nädala jooksul olen mitmel erineval ebahuvitaval põhjusel Võrus ja on küllaltki kahtlane, et ma seal viibides analoogseid TV-teemalisi postitusi läbi viin. Ehkki lõpptulemusena kukub selline lõhe vaatamise/kirjutamise vahel välja päris nõmedalt, siis võib-olla, et pikem ajaperiood nii ühe kui teise nähtu järele mõtlemiseks on vast isegi teretulnud.
Teisisõnu, jällekirjutamiseni!
______________
Foto: Adam Baldwin (Jayne Cobb). VLC snapshot, erakogu
No comments:
Post a Comment