(*) Omast käest justkui mäletaksin mingisugust juttu, et eetrisse jõudis vaid seitse episoodi ühtekokku neljateistkümnest, aga Wikipedia väidab hoopis, et ära näidati üksteist ning seejärel sari katkestati. Olgu nii. Enneaegne cancel polnud aga ainus viis, mil moel aastaid tagasi sarja solgutati. Ka episoodide järjekord aeti põhimõtteliselt segamini ning näiteks alljärgnev "Serenity" lasti eetrisse sootuks viimaste episoodide seas, kuna FOX'i juhtkond soovis pilootosaks hoopis järgnevat episoodi pealkirjaga "The Train Job". Ühesõnaga täielik fiasko. Irooniliselt ei oska ma aga isegi öelda, mis järjekorras omal ajal, vähemalt 4-5 aastat tagasi, FIREFLY esimest korda ära kaetud sai. Võimalik, et - arvestades mu üleüldisi teadmisi neist asjust tol ajal - minagi võisin esimese ropsuga kõike vales järjekorras näha. Aga oli see nii või mitte, nüüd saab see viga igal juhul parandatud.
Niisiis, keda huvitab...
"You had the Alliance on you. Criminals and savages. Half the people on this ship have been shot or wounded, including yourself... and you're harboring known fugitives." - Dr. Simon Tam
"Well, we're still flyin'." - Kapten Malcolm "Mal" Reynolds
"That's not much." - Dr. Simon Tam
"It's enough." - Kapten Malcolm "Mal" Reynolds
Oma tervikult on “Serenity” hämmastavalt sujuva ülesehitusega pilootosa, mis annab whedonesqlikult tiheda maalingu šüžeest ning selles elutsevaist karakteritest, kasutades sealjuures võimalikult väheseid, võimalik, et isegi minimalistlikke, samas aga olemuslikult sügavutti-minevaid, pintslitõmbeid.
Igi-pidev peatumatus on otsekui kirjutamata reegliks, mille nimel kunagisest vabadusvõitlejast nüüdne “kosmosekauboist” röövel-renegaat Malcolm “Mal” Reynolds (Nathan Fillion) ning tema meeskond (kapteni parem käsi Zoë Washburne [Gina Torres], viimase abikaasa, hulljulge piloot Hoban “Wash” Washburne [Alan Tudyk], masinist imelaps Kaylee Frye [Jewel Staite] ning otsesekohese ütlemise ning enesekesksusega silmapaistev Jayne Cobb [Adam Baldwin]) igapäevaselt elavad.
Kuna pidevalt ollakse rahaga kitsikuses, tegeldakse peaasjalikult maha jäetud ja/või katkistest kosmosesõidukitest varieeruva kraami varastamisega, aga sageli võetakse pardale ka reisijaid, sest on ju Serenity siiski transpordilaev (kuuludes firefly ehk jaanimardika-tüüpi(*), mis sarja narratiivi kaasajal, s.o ca 500 aastat tulevikus, aastal 2517, on juba ammu unustusehõlmagi vajunud). Ja nagu selgub veel pilootepisoodi käputäiest retrospektiivseist avakaadreist, ristiti laev Serenity oru järgi, kus nii Malcolm kui ka Zoe pidasid viimset võitlust Alliance’i ehk tsentraliseeritud valitsuse vägede vastu, olles lõppude lõpuks küll sunnitud alla andma. Ja ilmselt sellest ajast saati olid mõlemad olema sunnitud elama ka pidevas jooksus (või nad siiski vangistati, misjärel nad kas põgenesid vmt – praegusel hetkel seda veel ei selgu).
(*) Ja tõepoolest, kui tähelepanelikumalt jälgida näiteks laeva kiirendust eelnevalt sõitma asumisele, pole ülal mainit’ hüüdnimi sugugi laest võetud.
Kuigi Serenity’iga reisijad pole tavaliselt pikaajaliselt püsima jäävad ning laev tähendab neile pahatihti lihtsalt transporti ühelt planeedilt teisele, on sagedaseks külaliseks laeval kõrgseltskonna kurtisaan, “kompanion”, Inara Serra (Morena Baccarin), keda meeskonnaliikmed kutsuvad naljatledes “suursaadikuks”, kuna kaasaeges sotsiaalses hierarhias ei mängi taoline ametikoht sugugi mitte triviaalset rolli. (Ja kellega vähemasti ühe hetke ajel tundub mingisugune lähedasem suhe olevat ka kapten Malcolm’il, kuigi avalikult käitub ta naisega suhteliselt kalgilt ning kohati vast isegi alandavalt).
Seekordsed reisijad muutuvad aga sündmuste arenedes samavõrd püsivateks pardaliikmeteks nagu meeskonnaliikmedki. Nimelt ilmneb, et kapten Malcolm ning tema kaaskondsed pole sugugi ainsad, kes elavad pidevas hirmus, et Alliance nad ühel või teisel moel kinni nabib. Ka kõrgelt haritud ning rikas dr. Simon Tam (Sean Maher) – kes oli kord trauma kirurg pealinnas -, üks värsketest Serenity reisijatest, varjab oma pagasi mahukas transpordikonteineris oma personaalset saladust, nimelt oma õde River’it (Summer Glau), kes olla noorena läinud Alliance’i poolt rahastatavasse akadeemiasse andekate noorte jaoks, misjärel ajapikku selgus, et seal tehakse tüdruku ajuga mingisuguseid katseid. Saades loomulikult abi rahast, aga ka lihtsalt puhtast õnnest, õnnestus Simon’il oma õde aga päästa. Ja nii on nüüdsest nemadki jooksus ning Simon’t ootab ees selgitustöö selle kohta, mis siis õigupoolest tema õele tehti.
Ja olgugi, et - pidades siinkohal silmas mõningaid pilootepisoodis aset leidvaid sündmusi - “jaanimardika-tüüpi” transpordilaev on tagaotsitav niiehknaa, nõustub Serenity kapten Malcolmgi venda-õde aitama, nentides, et neil on nagunii laeval arstist puudus. Selle sammuga, loomulikult, muutub laevaelanike ning reisijate (ja samahästi ka laeva enda) staatus hetkega otsekui liikuvaks märklauaks, kuna pardal varjatakse ju peale kõige muu ka Alliance’i poolt ihaldatud tagaotsitavaid.
Hingekarjane Book (Ron Glass) - teine uus reisija Serenity'l - seevastu (kelle usklikkus kaptenis ilmselget närvilisust ning pealtnäha isegi viha tekitab), kes veel paar päeva tagasi oli elanud oma kloostri rahus ja vaikuses, saab aga kiirelt kistud omalaadsesse sündmustekeerisesse, kus tal tuleb juba varakult tehtavaid patte kahetsema asuda. Selles seoses pole ka asjatu hingekarjase liigutav, pooleldi-küsiv, osalt retooriline, küsimus Inarale, mille ta esitab ühes pilootosa lõpukaadreist: “Is this what life is... out here?”
Lõpetuseks aga valik suurepäraseid lõigukesi Joss Whedon’ile omasest dialoogist:
<*> Kui Jayne teeb söögilauas kohatult rämeda vihje Kaylee aadressil, keda noor doktor silmnähtavalt köidab, käratab Malcolm Jayne’le, et too peaks lauast lahkuma. Jayne oponeerib seepeale, et ega kapten talle “ilusasti rääkimise” eest palka ei maksa, aga lahkub sellegi poolest teiste hulgast. Kui viimane on lahkunud, küsib Simon kaptenilt, et mille eest siis viimane Jayne’ile maksab ja milles õigupoolest tema töö laeval seisneb. Malcolm’i vastus (ja siinkohal tuleb imetleda Fillion’i meisterlikkust jääda absoluutselt surmtõsiseks): “Public relations.”
<*> Kui Malcolm tõdeb Simon’ile, et kõige kindlam oleks nii temal kui ka ta õel püsida pidevas liikumises ning laev vajab nagunii arsti, kutsub ta noormeest justkui muuseas “top kolmeks protsendiks”, kuna nõnda iseloomustas Simon eelnevalt oma haritust (“olin klassis esimese kolme protsendi hulgas”).
<*> Kapteni kutse peale pardale jääda reageerib Simon aga järgmise kahe sentensiga, mis on Whedon’ile omaselt magusalt vastuolulised:
“Uh, I’m trying to put this as delicately as I can.”
“How do I know you won’t kill me in my sleep?”
Aga praeguseks kõik. Nädalapärast juba Episood 2 – “The Train Job”.
_____________________
Foto: VLC snapshot, erakogu :) [fotol kujutatud: Hingekarjane Book ning teda rahustav Inara]
No comments:
Post a Comment